Mõistusega inimesed on juba ammu ära hoomanud, et Paide arvamusfestival on pelk mokalaat, kus lastakse vaid auru välja, peavooluerakonnad kinnitavad veelkord ustavust pseudoliberaalsele ideoloogiale ja kõlavate loosungite all pannakse paika uued asendustegevused.
Või oskba keegi välja tuua mingi erilise idee, mis sai alguse Paides, muutus ühiskondlikult ühendavaks ja viidi ellu Eesti elu tervendavalt? Päris sellist algatust, mis ühendanuks maailmavaated seinast seina?
Sellises riigis, kui võimupoliitikud ei vastuta mitte millegi eest, kus kogukondadest ja kodanikest sõidetakse teerulliga üle, kus demokraatiat ja sõnavabadust ahistatakse vihakõneseadustega, ei saagi midagi sellist juhtuda.
Meil on küllaga näiteid rahvaalgatustest ja petitsioonidest, mille alla kogutakse sada tuhat (automaksu vastu), kümneid tuhandeid (käibemaksualandused) ja tuhandeid allkirju – ja mitte ükski neist rahvaalgatustest pole tulemust andnud, kõik nad on pügikasti visatud ja võimurid irvitavad veel pealekauba.
Nüüd on tulnud uudis, kus varjusurmas olevale Paide arvamusfestivalile lubatakse sugugi mitte halastussurma, vaid uut süsti veeni, mis pikendaks agooniat veelgi.
BNS vahendab: “Ideekorjet alustava Arvamusfestivali fookuses on tänavu dialoogi jõud.
Esmaspäeval algab Arvamusfestivali avalik ideekorje, kuhu on oodatud ideed aruteluteemadeks kuni 16. märtsini; tänavuse Arvamusfestivali keskmes on dialoogi jõud ehk oskus ja tahe lahendada erimeelsusi vestluse, mitte vastandumise kaudu.”
Soovitus: alustada tuleb võimuerakondadest, kes ühiskonnast teerulliga üle sõidavad – kuni riigivõimu juures pole vähimatki tahet rahvaga arvestada ja võimul on 10-13-protsendilise toetusega klikk, pole dialoogiotsinguid mõtet alustadagi.
“Arvamusfestivali juhi Taaniel Raudsepa sõnul on ideekorje protsessi sel aastal uuendatud, et muuta see osalejatele selgemaks, õiglasemaks ja ligipääsetavamaks. Tema sõnul aitab uus lähenemine paremini tagada, et programmi jõuaksid sisukad ja ühiskondlikult olulised teemad ning et erineva taustaga organisatsioonide panus oleks paremas kooskõlas nende võimalustega.”
Selgem, õiglasem, ligipääsetavam – see on mantra, mida võimuliit korrutab iga oma seaduseelnõu juures, kuid nende baasil loodud ja vastuvõetud seadused muutuvad üha piiravamaks, salastatumaks, kontrollivamaks ja represseerivamaks.
“Raudsepa sõnul on dialoogi teema valik ajendatud laiemast ühiskondlikust ja rahvusvahelisest kontekstist. Tema hinnangul haaratakse erimeelsuste lahendamisel üha sagedamini toore jõu järele, olgu selleks riikidevahelised konfliktid või ühiskonnasisesed vastasseisud.”
Toorest jõudu oma tahtmise läbisurumiseks kasutab hetkel just riigivõim, nii laskealade, tuuleparkide, maksutõusude kui kõige muu osas. Kuni riik ei lõpeta teerullipoliitikat, pole mõtet Paidesse sõitagi.
“Arvamusfestival kutsub kõiki kaasa mõtlema ja panustama, et Eesti oleks dialoogijõuline ühiskond ja riik.”
Eestis pole kunagi dialoogi olnud, on riigivõimu monoloog. Viimati küsiti rahva arvamust Euroopa Liiduga ühinemisel, pärast seda mitte kordagi, EKRE referendum abielu päästmiseks tapeti kaporatuuri kätega võimupöörde läbi.
“ideekorje” on nonsenss, asendustegevus, kus tehakse ära palju tühja tööd ja miski ei muutu.
Rahva arvamust ei küsitud ja dialoogi ei alustatud ei kooseluseaduse, kliimavõitluse, massimigratsiooni, e-valimiste ega Ukraina abistamise ulatuse puhul, kõik need ühiskonnale olulised teemad on võimuklikk lihtsalt jõuga läbi surunud. Reformierakond ei julenud oma maksutõusukavadest isegi valimiskampaanias rääkida, nagu Kaja Kallas ka tunnistas.
Ühiskonnas saab dialoog alata alles siis, kui praegune võimukamp on minema löödud. Kui Reformierakond, Eesti 200 ja kaude sotsid jätkavad, jäävad kõik arvamusfestivalid, jääkeldrid ja muu taoline sooja õhu võngutamiseks.
Uued Uudised