Hiljutisel rahvusvahelisel meestepäeval vallandus sotsiaalmeedias taas sugudevaheliste suhete teema ja muuhulgas võeti jällegi jutuks sünnitamine ja lapsed. Kuna diskussioon muutus ägedaks, ütles üks kommentaatoritest: jätaks sünnitamise osas lõppsõna nendele naistele, kes tahaksid lapsi. Tõepoolest, diskussioon on haaranud laia publikut, kellest enamik on teemas kaugemalseisjad.
Alustuseks meestest. Feministlike naiste viha on pöördunud meespoliitikute vastu, kes väidetavalt tahtvat naistest “jalgadega” sünnitusmasinad” teha. Tegelikult on enamik neist meestest mures eesti rahva kestmajäämise pärast ja reaalses elus pole neil mingitki hooba sundida naisi sünnitama. Seega on meeste ründamine ajaraisk. Pealegi, kui vaadata filme, siis just mehed on need, kes naise rasedusest kuuldes näost valgeks lähevad.
Samas on teine seltskond, kes ka kuidagi asjasse ei puutu, ennekõike karjäärinaised, lesbid ja feministid, kes nagunii lapsi saada ei kavatse (paremal juhul ühe). Just nemad ongi kõige häälekam grupp, sest nad on inforuumis, nad on poliitikahuvilised ja nad on ühiskondlikest protsessidest haaratud. Paraku aga, kui nad ise sünnitada ei kavatse, siis on nemadki kõrvalseisjad.
Jah, nad väidavad, et seisavad kõigi naiste eest, aga nad ei saa esindada neid naisi, kes tahavad lapsi, meest ja peret. Marufeministid aga üritavad olla kõigi naiste esindajad, põhjendades seda maailmas levinud naiste õiguste kaitsmisega. Aga kas naiselikud naised tahavad, et keegi sisuliselt ikkagi kõrvaline nende eest räägiks?
Sellest tulenevalt oleks loogiline, et sünnitamisest, laste kasvatamisest ja lastetoetustest räägiksid vaid need naised, kes tahavad lapsi, kel need on olemas ja kes neid tahavad. Nemad peaksid diskussiooni juhtima, seda enam, et meie Põhiseadus ütleb, et pere on riigi kaitse all. Sünnitamise soodustamine, toetused, laste haridus jne – kõik see on riigi kohustus ning tema ja emade omavaheline asi. Paraku on kõige häälekamad need naised, kes ise teemas sees pole.
On selge, et eestlaste sündimus langeb kolinal ja riik peab midagi ette võtma. Keegi ei saa naisi sünnitama sundida, aga saab luua tingimused, kus naised tahaksid ja julgeksid emadeks hakata. Pisut õigus on neil, kes ütlevad, et rahaga sünnitama ei pane, aga seda soodustada saab alati ja kui selle tulemusel hakkab sündimuskõver pisutki tõusma, on asi õigesti tehtud.
Õigem oleks see, kui edaspidi jääks diskussiooni selle üle, kes, kas ja kuidas sünnitab, juhtima need naised, kes sünnitada kavatsevad või on seda teinud. Kes naistest valib laste asemel “vabaduse” ja karjääri, peaks suud rohkem koomal hoidma. Ehk siis paneks nad väitlustes meestega samale teisejärgulisele positsioonile. Sest praegu juhivad sünnitusteemat fuuriad, kes lapse asemel eelistavad ööklubi.
Kui jälgida sotsiaalmeediat, siis seal räuskavad just marufeministid, aga samas märkab kõrval paljusid naisi, kes julgevad olla naiselikud, seksikad, meestest huvitatud ja tulevikku vaatavad. Tulevik polegi nii tume, kui asju ajavad õiged inimesed.
Uued Uudised
