Tallinnas tabati kolme päeva jooksul 32 dokumentideta välismaalast, kes saabusid siia Valgevene ja Läti kaudu. Aasta esimese kuue kuuga on selliseid inimesi siia jõudnud juba 149.
Avalikkusele serveeritakse seda kui järjekordset töövõitu ja statistilist fakti. Kuid vaadates numbritele otsa, paljastub süsteemne absurd: Euroopas kehtib reaalsus, kus ausalt reegleid järgivat kodanikku karistatakse pisimagi eksimuse eest, samas kui teadlikult seadust rikkunud migrantidele avaneb maksumaksja kulul juriidiline turvavõrk.
Kui tavaline Eesti inimene unustab reisile minnes passi koju, on tema teekond lõppenud. Teda ei lubata lennukile, teda ei võeta pardale ja piiril saadetakse ta pikema jututa tagasi. Kedagi ei huvita tema selgitused, sest reegel on reegel.
Kui aga seltskond Aafrika või Lähis-Ida mehi ületab salaja rohelise piiri, hävitab teadlikult oma dokumendid ja lausub võlusõna „varjupaik“, muutub olukord tundmatuseni. Järsku ei kehti enam kiirus ega otsustusjõud, vaid käivitub kuudepikkune, ülikallis ja bürokraatlik masinavärk. Neid ei saa kohe tagasi saata, sest ametlikult ei teata, kes nad on või kust nad tulevad.
Selle teadmatuse hind on röögatu. Ühe sellise isiku ülalpidamine, valvamine, toitmine, arstiabi, advokaatide palkamine ja haruldaste dialektide tõlketeenus maksab kõiki kaudseid kulusid kokku liites 2500 kuni 3000 eurot kuus. Kui korrutada see poole aasta jooksul tulnud 149 inimesega ja arvestada seadusega ettenähtud nelja- kuni kuuekuulist menetlusaega, ulatub kulu 1,5 kuni 2,7 miljoni euroni.
Ametnikud lohutavad tihti argumenteerides, et suurem osa sellest rahast tuleb Euroopa Liidu fondidest. See on avalikkuse eksitamine, sest Euroopa Liidu raha ei kuku taevast. Tegemist on täpselt samasuguse maksumaksja rahaga, mille Eesti ja teiste liikmesriikide kodanikud on oma tööga riigikassasse maksnud. See on raha, mis võiks kuluda siseriikliku turvalisuse, piirituvastussüsteemide, õpetajate palkade või meditsiini toetamiseks. Selle asemel kulub see paberimajandusele, et tõestada ilmselget fakti, et majandusmigrandid kuritarvitavad süsteemi.
Inimsmugeldajad ja Valgevene režiim on sellest juriidilisest nõrkusest teadlikud. Nad kasutavad Euroopa humaanseid seadusi hübriidrelvana, surudes riigid patiseisu. Loodud on süsteem, kus reeglite eiramine ja dokumentide prügikasti viskamine tagab riikliku ülalpidamise, samal ajal kui reeglite täitmine toob tavakodanikule vaid kohustused ja maksukoormuse.
Rahvusvahelised varjupaigakonventsioonid, mis loodi aastakümneid tagasi hoopis teises maailmas, on tänaseks muutunud illegaalse rände kilbiks. Kuni Euroopa ja Eesti ei kehtesta reeglit, et ilma dokumentideta ja ebaseaduslikult piiri ületanud isik saadetakse piirilt viivitamatult tagasi ilma kuudepikkuse majutuse ja juriidilise teeninduseta, kulub jätkuvalt miljoneid süsteemile, mis toimib seaduskuuleka maksumaksja kulul.
Rainis Lipstok
TALLINN, 24. juuli, BNS – Viimase kolme päeva jooksul on politsei Tallinnas kinni pidanud kokku 32 välismaalast, keda on alust seostada Valgevene rändesurvega Läti piiril.
Ebaseaduslikult riiki sisenenud välismaalased liikusid erinevates gruppides ja nad peeti kinni pealinna erinevates kohtades: Nõmmel asuvast majutuskohas, sadamas ning kesklinnas. Ühe grupi tabamisel oli suureks abiks info tähelepanelikult Harjumaa elanikult.
Ühelgi kinni peetud välismaalasel ei olnud kaasas isiku tuvastamist võimaldavat dokumenti, kuid praeguse info kohaselt pärinevad nad erinevatest Aafrika riikidest. Esialgsetel andmetel saabusid migrandid Eestisse Valgevenest Läti kaudu. Enda sõnul oli välismaalaste plaan liikuda Soome kaudu edasi Lääne-Euroopasse.
Tänavu esimese kuue kuuga tabati ebaseaduslikult rändelt kokku 149 inimest.
