Poola libakonservatiivist peaminister Donald Tusk üritab allutada ülemkohtu poliitilisele kontrollile ja täita selle kuulekate “kummitemplitega”.
Kohtuvõimu poliitiline anastamine (judicial capture), mis on osa suuremast administratiivvõimu usurpeerimisest (regulatory capture), on korporatistliku ühispartei üks võimu kinnistamise püsilahendustest, mida on viimistletud aastakümneid.
Poola eelmised konservatiivide valitsused määrasid riigi ülemkohtu, mida riigis nimetatakse põhiseadustribunaliks (Trybunał Konstytucyjny, TK), kohtunikke ametisse nende õigusemõistmise erapooletuse, asjalikkuse ja põhiseadusele ustavuse alusel. Ühispartei ja Euroopa Liidu nägemuse kohaselt ei tohi ühegi liiduvabariigi õigussüsteemis Themise moel “pimedaid” kohtunikke olla.
Tusk, niipea kui ta Poolas ränga välissekkumise toel 2023. aastal võimule sai, alustas TK puhastamist “endistest inimestest”. Kuna Poola on suur ja iseteadlik riik, siis pole glotsist Tusk TK anastamise ürituses eriti edukas. Veelgi keerulisemaks muutis õigussüsteemi usurpeerimise ühispartei jaoks Karol Nawrocki valimine 2025. aastal presidendiks.
Poola põhiseaduse järele vannutab ülemkohtunikud ametisse president. Nawrocki vaatab Poola õigussüsteemile Poola põhiseaduse põhiselt ja on jätnud ridamisi libakonservatiivse KO kontrolli all oleva sejmi tribunali kandidaate kinnitamata. Mille tõttu on Poola õigussüsteemi tipus hetkel pisut segased ajad.
Sejm nimetas 14. oktoobril ülemkohtunikuks Tuski “parema käe” ja endise portfellita ministri Maciej Bereki. Nawrocki tema ametisse määramiseks kohale ei tulnud. Berek andis vande presidendile kaudselt ja selle kohta saadeti hiljem presidendi kantseleisse notariaalselt kinnitatud dokument. Mis peaks kujutama ühisparteilaste arust samasugust ametisse vannutamist, nagu seda oleks teinud päris president. Nawrocki kantseleiülema Zbigniew Bogucki sõnul oli Bereki ametisse nimetamine sejmis “groteskne” ja “kurb päev Poola demokraatia jaoks”.
“Endine inimene”, kuid siiani TK president Bogdan Święczkowski Berekit ülemkohtunikuna ei tunnista. Väidetavalt tõukas Święczkowski füüsilist jõudu kasutades ise Bereki tribunali kohtunike ruumidest koridori kui see 14. oktoobril sinna pääseda üritas.
Samal päeval toimusid TK hoone ees õigussüsteemi poliitilise anastamise vastased meeleavaldused. Inimesed lehvitasid Poola lippudega, laulsid isamaalisi laule ja hüüdsid loosungeid stiilis “See on Poola” ning “Maha kommunism”. Kuna meeleavaldajad takistasid väidetavalt Bereki kohtuhoonesse pääsemist, sekkus politsei, toimus rüselus ja ühe meeleavaldaja pidi kiirabi haiglasse viima.
Koos Berekiga on Poolas viis ülekohtunikku, keda president pole ametisse kinnitanud. Põhiseadustribunali liikmete arv on 15, kes määratakse ametisse üheks üheksaaastaseks ametiajaks. Alates 2015. aastast on TK tänu Euroopa Liidu “õigusriigi põhimõtete” käteväänamisele ning välissekkumisele töötanud teatud ajavahemikel väiksema arvu liikmetega.
Nawrockit sunnib kohtunikke ametisse kinnitama lisaks Euroopa Liidu Inimõiguste Kohus, kuid esimene ei lase ennast sellest antud küsimuses segada.
Uued Uudised