Riigikogu praegune koosseis läheb ajalukku sellega, et juhatuse enamus ehk Lauri Hussar ja Toomas Kivimägi pilastasid ära enamiku parlamendi töö- ja kodukorra reeglistikust, mis annab uuele koalitsioonile võimaluse võimust ilmajäänutele sama teha. Seda nimetatakse pretsedendi tekitamiseks.
Sama toimub tegelikult kogu suures poliitikas ja mitte ainult Eestis. Poolas toimuvat vaatleb sotsiaalmeediakeskkond Meediakriitika, mis leiab, et nüüd võib iga uus võimuliit kohtunikke omatahtsi vahetama hakata (kui see Tuskil peaks õnnestuma).
Andri Kiige: “Kipub olema reegel, et seal, kus vasakpoolsed, ennast “liberaalideks” nimetavad poliitilised jõud saavad võimu, ei lähe kaua aega, kui oma totalitaristlike ambitsioonide teostamisel võetakse appi jõumeetodid.
Poola pole erand. “Liberaalse” Donald Tuski valitsuskoalitsioon üritab enda sõnul “taastada õigusriiki” ja “reformida põhiseaduse tribunali”, mis on orwellism politseijõudu kasutades ning kehtivaid seadusi eirates põhiseaduskohtu senise juhtkonna kõrvaldamise ja poliitiliselt endameelse uue juhtkonna ametisse upitamise kohta.
Tuski tegevus on viinud Poola sügavasse põhiseaduskriisi. Sisuliselt on riik jõudnud olukorda, kus suurem osa õigusteadlasi peab riigis valitsevat olukord põhiseadusvaakumiks, kus kumbki pool – ühelt poolt euromeelne Tuski valitsus ja teiselt poolt Poola suveräänsust toetavad konservatiivid ei aktsepteeri teise poole õigusloogikat absoluutselt, pidades seda täiesti ebalegitiimseks.
Probleem seisneb aga mingis mõttes selles, et konservatiivid toetuvad Poola põhiseadusele, Tuski leer aga toetub Euroopa Inimõiguste kohtu otsusele.
Poola parimad õigusteadlased on muidugi võtnud kõik mingi seisukoha, kuid ka seal selget üksmeelt selles, kellel rohkem õigus on, pole. Kui vaadata üldist pilti, siis ülekaal on siiski neil juristidel, kes on kriitilisemad Tuski valitsuse tegevuse suhtes.
Üpris hästi võtab selle hoiaku kokku Poolas tunnustatud Helsinki Inimõiguste Fondi seisukoht, mis on Google AI väitel Poolas laialt tunnustatud just oma sõltumatuse ja erapooletustaotluse poolest.
Fond hoiatas, et kohtu juhtkonna kõrvaldamine madalama astme haldusotsuste või Seimi resolutsioonide abil loob ülimalt ohtliku pretsedendi. Nende hinnangul tähendab selline pretsedent seda, et tulevikus võib iga uus võimukoalitsioon saata politsei talle ebamugava kohtuhoone uksest sisse ja kuulutada endised otsused tühiseks. See hävitaks lõplikult igasuguse õiguskindluse.
Seega küsimus pole enam üksnes Tuski valitsuse katses võtta jõumonopol põhiseaduskohtu üle, vaid selles, et põhiseaduskohus kui selline Poolas ei toimi enam ega ole toiminud juba mõnda aega.
Samas ei ole tegu enam isegi vaid põhiseaduskohtu probleemiga, vaid kahe poliitilise leeri erineva arusaamaga Poola riigivõimu suveräänsusest.
Konservatiivide arusaam on, et Poola põhiseadus on Poolas ülimuslik. Tuski leeri loogika aga on, et ehkki Poola Põhiseadus on justkui ülimuslik küll, siis see justkui ise kohustavat Poolat täitma Euroopa kohtute otsuseid (kooskõla kehtiva rahvusvahelise õigusega) ka siis, kui seal on vastuolu põhiseadusega. Seisukoht, mille juures ikkagi on rida üpris ilmseid probleeme, mis kokkuvõttes on seotud riigi suveräänsusega.”
Sarnast laastamistööd teeb Ungaris teine eurosatraap Peter Magyar.