Alates haripunktist 2015. aastal on ebaseaduslik sisseränne Euroopasse küll vähenenud, kuid probleem püsib endiselt kuumana.
2019. aastal saabus Euroopasse 125 317 migranti. Neist 102 162 rändasid üle Vahemere ja 23 155 tulid maismaa kaudu.
Kolm kõige olulisemat sisserändajate sihtriiki Euroopa Liidu välispiiridel olid Kreeka, Hispaania ja Itaalia. Süüria sõjasündmuste jätkumise tõttu oli migrantide vool Euroopasse endine ning seetõttu saabus Kreekasse 74 348 migranti.
Itaaliasse pääsemine muutus 2018. aastal raskemaks, immigratsioonivastase Matteo Salvini siseministriperiood nihutas inimkaubanduse Vahemere keskosast läände ja rändajate sissevool Vahemere lääneossa suurenes. Selle tulemusel saabus Hispaaniasse 32 492 migranti.
Pärast Itaalia vasakpoolse valitsuse ametisseastumist 2019. aasta sügisel elavnes taas ränne Itaaliasse ja riik võttis 2019. aastal vastu 11 471 migranti .
Muud sihtriigid ELi välispiiridel olid Malta (3309), Küpros (1664) ja Bulgaaria (2033).
Suurimad päritoluriigid olid novembri lõpus Afganistan (21,4%), Süüria (16,9%), Maroko (8,4%), Alžeeria (5,5%), Iraak (4,4%), Guinea (4, 1%) ja Elevandiluurannik (3,8%).
EL-i sisenenud rändajatest oli alaealisi 26,8%, sooliselt naisi 17,6%, seega domineerisid mehed.
Vahemerest Euroopasse saabuvate rändajate arv on igal aastal langenud alates haripunktist 2015. aastal, kui Euroopa Liitu sisenes 1 032 408 migranti.
Allikad: kansalainen.fi, UNHCR