Praeguse liberaalide valitsuse tegelased tormavad maailmas ringi, esinevad seal kummaliste avaldustega ja teenivad endale poliitilisi plusspunkte, nagu “üks targemaid ja julgemaid riigijuhte maailmas Kaja Kallas”, aga kõik see on kaardimajake, kui asjadesse süüvida.
BNS kirjutab: Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas kohtusid esmaspäeval Ukraina ülemraada liikmete ja Žõtomõri delegatsiooniga, et arutada oblasti ülesehitamist ning kuidas Eesti saaks sellesse panustada. Ministrite sõnul on /…/ Eesti ja ülejäänud Euroopa ülesanne on aidata neil sõda Venemaa vastu võita ja kannatada saanud piirkonnad uuesti üles ehitada.
Kõik tundub justkui õige olevat, aga… “Ukraina ülesehitamisel tuleb kindlasti kasutada rohe- ning digilahendusi…” lausus Sutt. Kõlab nagu Kersti Kaljulaidi poliitturismi tunnuslause.
Esmaspäeval kirjutas ERR: “Kui Euroopa Komisjoni ettepanek peaks läbi minema, siis leiab Eesti koos teiste liikmesriikidega end olukorrast, kus vähem kui kümne aasta jooksul tuleks renoveerida kõik madala energiatõhususega hooned. Eesti hinnangul on see kava ebarealistlik.” Ise oleme rohenõuetega hädas, aga Ukrainale soovitame neid.
Seega siis ekspordib Eesti Ukrainasse, kes vajab lihtsalt abi ja ilma igasuguste tingimusteta, läänelikku rohepööret, mille läbiviimist on Eestiski ettevõtjate poolt juba kõva kahtluse alla pandud, sest see on ülikulukas. Ukraina vajab ülesehitamisel odavaid lahendusi – jutud sellest, et sõda annab võimalusi rohepöördeks, on rumalus, sest see keevitaks taastamise hinnalipikule lõpunulle juurde.
Ega Eestil suurt midagi pakkuda polegi. “Suurte sildade projekteerimise ja ehitamisega pole Eestil palju jõudu Ukrainat toetada, näiteks Eestiski lükkame ainuüksi sel aastal juba 50 teede objekti ehitamise edasi rahapuuduse tõttu,” nentis minister Aas, ent lisas, et Eesti saab aidata ehitusturu teadmiste, tarkade lahenduste ning nõustamisega Euroopast toetuste taotlemisel.
Muidugi on võimalik ka reaalne koostöö. “Eestis on samuti omakorda väga tugev metsatööstuse ja puidu väärindamise sektor, seda näiteks puithoonete ehitamisel, mis saaks toetada Ukraina ülesehitamist. “Eesti on suurim puitmajade eksportöör Euroopa Liidus, täna on Eesti puitmajatööstusel ilma täiendavate investeeringuteta vaba võimsust ligikaudu 25–30 protsenti. Žõtomõri oblastil on jällegi suur metsavaru ning nad on väga huvitatud puiduekspordist. Selline koostöö võimaldaks leevendada tooraine puudust meie puidusektoris, aga panustada ka piirkonna ülesehitamisse,” rääkis Sutt.
Ukraina taastamine on tõsine ettevõtmine ja vähemalt gretathunberglikud kampaaniad tuleks sellest eemal hoida.
UU