Eesti justiitssüsteem laseb vabadusse räiged mõrvarid, pedofiile ei panda üldse kinni, putinistidega suhtleb dialoogipolitsei jne – aga homoseksuaalide kaitseks luuakse piltlikult öeldes eriüksused.
Igatahes kui lugeda minister Keldo “majandus(!?)ministeeriumis valmivat homoseksualistide nunnutamise viisaastakuplaani, siis kogu elu pannaksegi nende ümber keerlema, jõustruktuurid ja justitssüsteem keskenduvad selle marginaalse vähemusele kaitsele ja “homofoobide” represseerimisele, Eesti Inimõiguste(?!) keskusele tunduvad karistused liiga leebetena ja nad nõuavad vindi põhjakeeramist – homonduse kaitse saab prioriteediks isegi riigikaitse ees, sest “viienda kolonni” vastu ei tehta pooltki seda, mida homode kaitseks.
Tõenäoliselt varsti ei jahigi politsei- ja luurestruktuurid mitte sedavõrd näiteks petturlusvõrgustikke, mis röövivad Eesti inimestel igal päeval kümneid tuhandeid eurosid, vaid “homofoobe”, lihtsaid eestlasi, kellele meeldivad lapsed ja traditsiooniline pere ning ei meeldi öökimaajavalt agressiivne homoagenda. Ja vanglatesse hakkavad moslemivangide kõrvale ilmuma meelsusvangid.
On masendav, kuidas kogu ühiskond pannakse teenima üht marginaalset, ent eriti agressiivset seksuaalvähemust, viljatud ja kuivanud oksa elupuul, samas kui riik ahistab lapsi ja peresid. Kunagi oli homoseksuaalide protsent eri andmetel 3-5, nüüd on see ilmselt suurenenud uushomode arvel, kelleks on pestud ajudega noored inimesed, kes on sattunud moraalse allakäigu spiraalile.
Kui vaadata käimasolevat homokuud, siis kuskilt otsast ei paista, et keegi geisid kiusaks, nende käsutuses on valitsus, seadusandlus, ülikoolid (Tartu ülikool), teatrid (Ugala), haiglad (PERH, Viljandi haigla), meedia, kes ülistab Haberit-Pillerit, aga ikkagi luuakse nende kaitseks Gulag, troikad ja tšekaa.
Uued Uudised
Artikli pealkirja aluseks on film “Reamees Ryani päästmine”.