Kunagi, kui Eestis tunnistati veel arvamuse paljusust ja “riiklikust” ideoloogiast erinevaid seisukohti ei sildistatud vaenlase propagandana, tõmmati sageli paralleele eestlaste tuleviku ja Venemaa soome-ugri rahvaste saatuse vahele.
BNS vahendab: “Fenno-Ugria teatab, et soome-ugri rahvaste olukord halveneb Venemaal kiiresti – Fenno-Ugria Asutus esitles välisministeeriumis raportit, mille järgi on Venemaa soome-ugri rahvaste keele- ja kultuurilisituatsioon viimastel aastatel halvenenud.
Aastaid 2022–2025 käsitlevast raportist selgub, et Venemaal elab ligikaudu 1,7 miljonit soome-ugri rahvaste esindajat, kellest umbes miljon peab oma emakeeleks rahvuskeelt. Rahvad on hajutatud ning nende autonoomiates on ülekaalus venekeelne elanikkond.
Sõktõvkaris moodustavad komid 2021. aasta andmetel veidi üle 13 protsendi elanikest, samas kui 2010. aastal oli nende osakaal üle veerandi. See aga viitab üha mastaapsemaks muutuvale venestamispoliitikale.
Raporti järgi on rahvuskeelte oskus vähenemas, mida seostatakse eelkõige hariduspoliitikaga, kus alates 2018. aastast on keelte õppimine vabatahtlik. Keeled taanduvad haridusest ja avalikust elust, mis kiirendab assimileerumist.
Keeletehnoloogiline tugi on paremini arenenud mari, udmurdi ja komi keelel, kuid väiksemate rahvaste keeled on raporti hinnangul eriti haavatavas seisus. Raportis käsitletakse ka Venemaa mobilisatsiooni mõju, mis on puudutanud vähemusrahvaid. Sõjaväge nähakse raporti järgi sageli sotsiaalse tõusu võimalusena piirkondades, kus sissetulekud on madalad.
Samas on ülevaade soome-ugri rahvaste osalusest sõjas piiratud, kuna vastavad andmed on Venemaal suures osas salastatud. Raporti järgi tegutsevad soome-ugri organisatsioonid Venemaal riigi kontrolli all ning rahvuslikud üritused on allutatud riiklikule ideoloogiale. Viimastel aastatel on katkenud ka rahvusvahelised kontaktid ning koostööd peetakse politiseerituks.
Fenno-Ugria Asutuse hinnangul sõltub soome-ugri rahvaste olukord suuresti Venemaa poliitilisest arengust ning olemasolevates tingimustes on nende keelte ja kultuuride säilimine keeruline. Organisatsioon on samas valmis võimaluste piires koostöö taastama pärast sõja lõppu.”
Mis siis on eestlaste ja hõimurahvaste puhul ühist? Üks on see, et ka Eesti venestub “tänu” Reformierakonna võõrtööjõupoliitikale kiiresti – alustasid ju Kaja Kallas ja Andres Sutt võimule pääsenuna kohe välismaalaste seaduse lahjendamisega, Sutt tunnistas seejuures, et eesmärgiks on odavtööliste sissevedu endise Nõukogude Liidu aladelt. Ehk siis NLKP poliitika taastamine. Oma osa on ka venekeelsete ukrainlaste massisisserändel.
Tallinn ja Harjumaa venestuvad üha rohkem, koos teiste, lääne poolt tulijatega, luuakse multikultuurset ühiskonda, kus eestlased ja eesti keel muutuvad üha marginaalsemaks, vene keel on juba saavutanud keeleautonoomia ehk eksisteerib omaette maailmas, kus selle rääkijatel pole riigikeelt vajagi. Eestil on venestaja Kristina Kallas isegi haridusministriks.
Nii võtavadki linnades võimust vene (ja inglise) keel ning eestlased muutuvad aegamisi vähemuseks. Vene keel on juba imbunud ka Eesti maakonnalinnadesse. Nii me lähenemegi Venemaa soome-ugri vabariikidele, kus põlisrahvas on taandunud maapiirkondadesse, linnad on venekeelsed.
Eestis on see protsess alles algusfaasis, kuid see üha kiireneb, sest valitsuse tööjõupoliitika orienteerub sisserändele. Ka keelekasutuses läheb Eesti Venemaa teed: eesti keelega ei saa pealinnas enam hakkama, eesti noorte jaoks aga kujuneb põhikeeleks rohkem inglise keel, seda nii kõnes kui igapäevases tarvitamises. Eesti keel on igal juhul kaotaja.
Nii liigub Eesti täpselt sama teed, mis Mordva, Marimaa, Udmurtia, Komimaa, Karjala… Ka Eestil on tegelik võimukeskus, Brüssel, kus rahvuslikkusesse hästi ei suhtuta ja tahetakse kõigis eurooplastes näha juurteta kosmopoliite.
Impeeriume saadab alati kolonialism rahvusaladel, meile tuleb ta nii Venemaalt kui liberaalsest Läänest. Ja kogu maailmas kaovad väikerahvaste keeled. Meid on juba alla miljoni, paljud eestlased on kolinud välismaale, teisse keele- ja kultuurikeskkonda. Me läheme olematusesse…
Eesti võimupoliitikute kohta on sageli küsitud: miks neil küll meeldib Venemaal elada? Sest nad on Venemaa siia toonud…
Uued Uudised