Pooletoobiste valitsusest laastatud Eesti seisab silmitsi majandusliku katastroofi eelõhtuga, mille sümptomid on murettekitavalt sarnased ajaloost tuntud majanduskriisidega. Statistilised näitajad ei jäta mingit ruumi kahemõttelisusele: riigi majandus on langevas trajektooris, mis võib enam kui tõenäoliselt viia tõsise majandusliku kokkuvarisemiseni.
Praeguse olukorra analüüs
Statistikaameti viimased andmed kinnitavad halvimat stsenaariumi. Kolmandas kvartalis registreeritud 0,7-protsendiline sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus ei ole pelgalt juhuslik kõrvalekalle, vaid osa drastilisest pikaajalisest ja süvenevast trendist. Fakt, et majandus on languses juba 10 kvartalit järjest, viitab süsteemsele probleemile, mis ületab tavapärased majanduslanguse tsüklid.
Veelgi enam häirivam on lisandväärtuse 1,7-protsendiline vähenemine, mis näitab tootlikkuse ja majanduse põhiprotsesside täielikku stagnatsiooni, midagi muud ei olegi ootada nais- ja meeskajade arutust rapsimisest. Kui lisandväärtus väheneb, tähendab see, et ettevõtted ei suuda enam sama ressursikuluga sama palju väärtust toota. Tootmine kuhtub.
Eratarbimise 2,1-protsendiline kahanemine on ehk kõige valusamaks indikaatoriks. See ei ole lihtsalt numbriline näitaja, vaid peegeldab otseselt kodanike majandusliku kindlustunde kadumist. See on sotside, E200 ja reformikommunistide viljaka koostöö tulemus. Kulutused on kahanenud praktiliselt kõigis eluvaldkondades – toidust ja rõivastest kuni kultuuri- ja vabaajateenusteni.
Ainus rõõmustav asjaolu siinjuures on see, et rämpskultuurile ei tohiks ükski aus inimene sentigi kulutada, see on kommunistide, globalistide ja homoseksualistide vastutustundetu toetamine. Mida vähem, seda parem.
Ajaloolised paralleelid
Eesti praegune olukord toob meelde kaks tuntud majanduskriisi, mis pakuvad häirivaid paralleele.
Suur kriis 1929-1933
Ülemaailmne majanduskriis 1929. aastal, mida tuntakse ka Suure Depressiooni nime all, pakub klassikalist näidet kiiresti levivast majanduslangusest. Ühendriikides langes SKP ligi 30% ning töötus ulatus 25%-ni. Kriis levis kiiresti üle maailma, hävitades ettevõtteid, pangandussüsteeme ja individuaalseid majapidamisi.
Eesti praegune olukord meenutab seda ajaloolist sündmust oma süstemaatilise ja mitmetasandilise langustrendi poolest. Kuigi praegune langus ei ole veel nii drastiline, on märgid murettekitavalt sarnased – pidurdunud tootlikkus, vähenenud tarbimine ja üldine majanduslik pessimism.
Balti riikide majandussurutis 2008-2010
Veelgi lähem võrdluspunkt on 2008. aasta globaalne finantskriis, mis Balti riike eriti rängalt tabas. Eestis langes SKP 2009. aastal lausa 14,3%, töötus kukkus üle 16% ning riik läbis ühe sügavaima majanduslanguse Euroopas.
Praegused numbrid võivad tunduda veel tagasihoidlikumad, kuid langustrendi püsivus – 10 kvartalit järjest – viitab võimalusele, et oleme taas sarnase stsenaariumi lävel. Vahes on vaid selles, et toona olid probleemid globaalsed, täna aga lokaalsed, oskame oivaliselt keeta katla ühes servas eriti lahjat suppi.
Tulevikuprognoosid
Pessimistlik stsenaarium
Kui praegused trendid jätkuvad muutumatuna, võime näha:
SKP jätkuvat langust
Töötuse märkimisväärset kasvu
Ettevõtete massilist pankrotistumist
Eratarbimise järsku vähenemist
Investeeringute vähenemist
Optimistlikum vaade eeldab:
Valitsuse kiireid sekkumismeetmeid, mida me ei näe
Struktuurireforme majanduse ergutamiseks, mida ei ole
Ekspordi ümberfookustamist, mis ajab juba lausa naerma
Innovatsiooni ja digitransformatsiooni toetamist, mis kuulub pigem ebusu valdkonda
Lähenev tuumasõda tuhastab majandusprobleemid koos majandajatega, lahendus seegi
Kokkuvõte
Eesti seisab majandusliku murdepunkti ees. Praegused näitajad ei ole lihtsalt statistilised kõikumised, vaid süstemaatilise majandusliku nõrgenemise tunnused. Ainult kiired, julged ja läbimõeldud meetmed võivad praegust langustrendi peatada, neid meetmeid on aga võimeline rakendama ainult EKRE. Vali kvaliteetkonservatiivid enne kui globalistid meile näljahäda kaela tõmbavad.
Majandus ei lange kunagi ühel hetkel, vaid sammhaaval. Kahjuks on need sammud saanud Eesti vabariigis häirivaks ja hirmutavaks traditsiooniks.
Sven Sildnik