Eesti ehitusplatsid kaiguvad vene keelest, vasakäärmuslik valitsus on piirid võõrastele pärani lahti teinud, aga kosmopoliitsetele ettevõtjatele on sellest ikka vähe.
“Kiire palgatõus majanduslanguse tingimustes tuleneb sellest, et meie tööturg on väike ja Eestis süveneb töötajate puudus. Lisaks on Eestis keeruline välismaalt töötajaid palgata, sest meie välistöötajate värbamise reeglid – nagu näiteks sisserände piirarv või palganõue – on arenenud maailma ühed karmimad. Need reeglid on oma aja ära elanud, piirarvu võiks kaotada või mitmekordselt tõsta ning palganõudest samuti loobuda,” ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas BNS-ile.
Reformierakondliku taustaga Aas peaks nägema, et tööturg on pärani lahti – ainuüksi ukrainlasi on Eestis vähemalt 100 000, aga töölisi nad ikkagi endale ei leia ning tööandjad nõuavad lausa uste eest äratõstmist. Saksamaal juhtus see juba ammu – 1970. aastate algusest on Saksa tööturg alguses türklastele, hiljem süürlastele ja kõigile teistele lahti, aga ometigi räägitakse tänagi töökäte puudusest ja rahvastiku vananemisest.
Ehk prooviks tehnoloogilist arengut, mitte odavtööjõul vegeteerimist?
Mida teha veel, et Eesti tööandja rahule jääks – anda viisavabadus lisaks Ukrainale ka Usbekistanile, kust samuti umbkeelseid sisse veetakse?
Üdini kurb on see, et Uljanov-Leninil oligi õigus selles, et kapitalil polevat rahvust. Üha marksistlikumaks muutuvas läänemaailmas ei hooli keegi rahvuskeskkonnast ega põlisrahvastest, migrantide hordid peavad saama üle maa ja vee voolata ja algab kõik reformierakondlikust tööjõupoliitikast.
Paljud Eesti sovjetid ja suurvenelased on väitnud, et NSV Liit olevat Eesti üles ehitanud. Muidugi on see vale, NLiit ehitas siia ainult liidutehaseid, mis turumajanduses kohe pankrotti läksid.
Küll aga võivad siinsed venekeelsed varsti väita, et nemad on iseseisva Eesti üles ehitanud ja kahjuks on neil osaliselt õigus.
Eestit ehitab nüüd endine Nõukogude Liit ehk Reformierakonna poolt siia lastud venekeelsed. Varsti saavad valida ja kodakondsusegi – nii nagu tahtis Laulva revolutsiooni päevil Interrinne.
“Tööturg on viis kvartalit langenud majandusest hoolimata püsinud tugev ja seetõttu väärivad tööandjad tunnustust, et on suutnud nii keerulises majanduskeskkonnas palku kasvatada ja hõivet hoida. Samas on oluliste eksporditurgude – Rootsi, Soome, Saksamaa – kehvad väljavaated ja siinsete ettevõtete kasvanud kulud, muuhulgas palgakulud, vähendanud nende konkurentsivõimet välisturgudel konkureerimiseks,” rääkis Aas.
Aga järsku on Rootsi, Soome ja Saksamaa eksporditurgude kehvade väljavaadete taga kliimameetmed, mida rakendab laiemalt ainult Euroopa Liit ja mis on kogu EL-i muutnud maailma mastaabis konkurentsivõimetuks?
Uued Uudised