Eestis usub vaid 17% inimestest, et neil on võimalik kaasa rääkida valitsuse otsustes (OECD). 40% inimestest ei usalda e-valimisi ehk kasutusel olevat hääletamissüsteemi. Ametisoleva valitsuse toetus on juba pikemat aega vaid veidi üle 10%.
Aga: maailma juhtivas, demokraatia mitmekesisuse indeksis (Varieties of Democracy, V-Dem) paikneb Eesti oma liberaaldemokraatia tasemelt maailmas lausa teisel kohal.
Mari-Liis Jakobson: „liberaaldemokraatia tähistab mitte liberaalide võimulolekut, vaid seda, et riigis toimuvad valimised on üldised, ausad, vabad ja võistluslikud, et tagatud on kogunemis-, meedia- ja sõnavabadus, toimib võimude lahususe printsiip ning et kõik on seaduse ees võrdsed. Ehk siis – demokraatia 19. sajandi liberaalide vaimus.“
Nii et kõige selle poolest oleme maailmas teisel kohal? Miks mitte siis esimesel? Küllap kuulub esikoht stalinliku konstitutsiooni päikest nautinud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidule.
Veiko Vihuri,
veebiväljaande Meie Kirik peatoimetaja
