Eesti kaitsevägi on käinud paljudel sõjalistel missioonidel ning Iraagis ja Afganistanis on ka eesti mehi langenud, viimane neist läks seejuures lõpuks vaenlase võimu alla. Loomulikult tekib küsimus: miks me sinna üldse läksime?
Sellele on vastatud kahtemoodi: esiteks lahingukogemus, mis muidugi kulub ära, kui tervena tagasi tulla. Teiseks aga mainitakse liitlaskohustust.
Riiklikul tasemel on räägitud, et kui me käime koos NATO liitlastega missioonidel, siis oleme justkui seotud, ja kui meil häda käes on, siis tulevad relvavennad appi. Malis toimuva Barkhane operatsiooni kohta, kuhu Eesti läks Prantsusmaa kutsel, levitati narratiivi, et Prantsuse lennukid kaitsevad ju Baltikumi õhuruumi ja me peaksime midagi vastuseks andma.
Ungari, muide, kaitseb ka meie õhuruumi, aga riiklikul tasemel käsitletakse teda pigem vaenlasena, kes kangekaelselt ei asenda konservatismi liberalismiga.
NATO vihmavarju müüt sai kõvasti rappida Gröönimaa-tüli käigus ja nüüd eurooplased Trumpi enam liitlaseks ei pea, sest too nõuab ka Euroopalt kaitsepanustamist.
Nüüd, Iraani sõja taustal, laguneb NATO veelgi – nimelt leiavad Euroopa liikmesriigid, et alliansi põhimõtted ei nõua Hormuzi väinas kaasalöömist. Ja see ongi see, millega Eesti on selgelt mööda pükse saanud – meie käisime NATO pärast Malis ja Afganistanis, aga näe, Hormuzi väin polevat NATO ala.
Nii väidavad sakslased ja britid.
AFP-BNS – Briti peaminister Keir Starmer ütles esmaspäeval, et plaan, mida Ühendkuningriik koos liitlastega Lähis-Ida sõja ajal Hormuzi väina taasavamiseks välja töötab, ei hõlma NATO-t. Tema kommentaarid tulid pärast seda, kui president USA preident Donald Trump ütles, et NATO-t ootab ees “väga halb” tulevik, kui USA liitlased ei aita avada strateegilise tähtsusega laevateed.
AFP-BNS – USA ja Iisraeli rünnakutega Iraanile alanud Lähis-Ida sõda ei ole NATO-ga seotud ja “see ei ole NATO sõda”, ütles esmaspäeval Saksa kantsleri Friedrich Merzi kõneisik.
“NATO on territooriumi kaitsmise liit” ja “NATO lähetamise mandaat puudub praeguses olukorras”, ütles Stefan Kornelius korralisel briifingul.
Selgub, et Eesti on kõigil oma missioonidel olnud väljaspool “territooriumi kaitsmise liitu”. Mali, Afganistan ja Iraak ei ole NATO territoorium.
Nii see lähebki, kui Eesti valitsused võtavad endale kohustusi, mis teisi tegelikult ei loksuta. Kui sõda tabab Eestit, siis peavad liitlased meid vastavalt 5. paragrahvile abistama, aga Eesti pole tegelikult mitte kunagi pidanud tõestama liitlasustavust konfliktides, mis toimuvad väljaspool NATO territooriumi. Nüüd ju näeme, et teised riigid ühistegevust mingites koloniaalsõdades kõrgelt ei hinda – ameeriklased saadetakse Hormuzi väina kontrollimise jutu peale pikalt, mis süvendab veelgi maailmariigi Ameerika eemaldumist sõjaliselt nõrga Euroopa kaitsmisest.
NATO liitlassuhted peaksid seega toimima ka siis, kui Eesti Aafrika koloniaalsõdades kaasa ei löö. Millepärast me siis sinna läksime? Afganistanis läks meie valatud veri tühja…
Uued Uudised