Viie rikkama riigi hulka me ei saanud, nagu üks Reformierakonna peaminister kunagi lubas, aga selle eest on Eesti oravate juhtimisel teel viie kallima riigi hulka, mida tunnetab omal nahal igaüks. Ja aina hullemaks läheb.
Eesti majanduse seisukord on kehv ja prognoos on halb, selgus Eesti konjunktuuriinstituudi värskest ülevaatest, mille kohaselt on Eesti teel Euroopa viie kõige kallima riigi sekka.
Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp rääkis värsket Eesti majanduse olukorra ülevaadet ja prognoosi tutvustades, et ekspertide hinnangul pole Eesti majanduskasvus, aga mõningane taastumine on aset leidnud. „See tähendab, et majanduse seisukord on halb, aga mitte halvenev, vaid stabiliseerunud,” lausus Raudsepp.
Tarbijate kindlustunne jääb alla pikaajalise keskmise ja on langenud alates Covidi-ajast. EKI toidukorvi maksumus jäi juunis samaks: hüppeline hinnatõus, mis viimasel paaril aastal aset leidis, on ära olnud, aga tõus jätkub väiksemas tempos.
“Loomulikult oleme oma hindadega väga kallid, kui võrrelda meie sissetulekute taset. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes oleme toiduainete hinnatasemelt 109 protsenti, Soome 110, Rootsi 105 protsenti. Ehk oleme praktiliselt Soomega samal tasemel ja kuulume Euroopa top-10 riikide hulka,” tõdes Raudsepp.
Ta lisas, et garderoobikaupade osas on asi palju hullem: nii riiete kui ka jalatsite hinnatase on 117 protsenti EL-i keskmisest ja sellega oleme EL-i esikolme hulgas.
“Nii liigume ka tulevikus. Siin saab olema oluline mõju uutel rakendatavatel maksudel, sealhulgas uuel käibemaksumääral. Kuhu me liigume? Me liigume Euroopa viie kallima riigi suunas,” ütles konjunktuuriinstituudi juht.
Kõige suuremateks probleemideks on Eesti majanduse jaoks konkurentsivõime vähesus, mis on kasvava raskusega murekoht, ebapiisav nõudlus, aga ka vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes.
“Tegelikult pole küsitluse koostajad kunagi ette näinud, et valitsusel ei ole majanduspoliitikat,” ütles Raudsepp. “Siin tuleks hinnata mõju majanduspoliitika enda kohta, aga antud juhul läks hinnang sinna, et majanduspoliitikat polnud valitsuseüleselt selleks ajaks kokku lepitud.”
“Majandususalduse ja kindlustunde indikaatorid on kõik punases,” lisas ta.
Languses on ka Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime. Raudsepp märkis, et langus toimus praktiliselt kõigis valdkondades ja samasugust langust võib prognoosida ka tulevikuks, kui me olulisi asju ei muuda. Hinnatõus saab olema jätkuv.
“Teame varasemat praktikat, et käibemaksumäära tõus tõi kaasa hinnatõusu kaootilisena – see algas varem ja lõppes hiljem ja hinnad tõusid rohkem, kui käibemaksumäär pidanuks neid aritmeetiliselt tõstma,” tõi ta välja.
Raudsepp lisas, et meil on kahanev majandus, tõusev maksukoormus ja kahanev rahvaarv, aga suuremate kulutuste tasemel tuleb kahaneva rahvaarvu puhul järjest kõrgemalt maksustada, see on aga kinnine ring, kust tuleks hakata kiiresti väljapääsu otsima.
Allikas: ERR