Uued Uudised

Eesti on ukrainlastele endiselt “kindel varjupaik”, samas kui naabrid vaatavad nende staatust üle

Ukrainast lahkunud inimesed seiklevad Euroopas ringi, samas kui neid vajatakse kodumaal. Olud aga lähevad neile üha raskemaks.

Soomes tööd mitte leidvad Ukraina sõjapõgenikud liiguvad üha enam teistesse Euroopa Liidu riikidesse, sealhulgas Eestisse, kus töö leidmine on lihtsam, kirjutab Soome rahvusringhääling Yle.

Soomest on Yle andmeil lahkunud vähemalt 40 000 ukrainlast, kellest osa on suundunud Eestisse paremate töövõimaluste tõttu. Kokku on Soome saabunud ligikaudu 90 000 ajutise kaitse saanud ukrainlast, kellest umbes 50 000 viibib riigis.

Eesti on selline riik, mis pole sõja algusest peale ukrainlasi kuidagi takistanud ega nende üle mingitki kontrolli kehtestanud, ikka selle võltspatriotsimi tõttu, kus isegi Eesti riigiasutused on sinimustvalge asemel Ukraina lipuvärvides. Siin redutab ka arvukalt sõjaväekohustusest kõrvalehiilijaid, keda näiteks Norra on asunud pitsitama. Eesti “Ukraina-patriotism” töötab tegelikult suuresti Ukraina riigile vastu, seda just inimeste osas.

Nüüd võib lisaks Soome omadele ka Norra ukrainlasi Eestisse oodata.

Norra: 18-60 aastased Ukraina mehed ei saa enam ajutist kaitset, vahendavad Interfax ja BNS, ehk “Norra valitsus karmistab Ukrainast pärit pagulaste reegleid – 18–60-aastased mehed, välja arvatud mõned erandid, ei saa enam riigis ajutist kaitset.

“Alates 2025. aasta sügisest on Norrasse saabunud liiga palju inimesi, eriti noori mehi. Norras on juba praegu Skandinaavias kõige rohkem ukrainlasi ning Norra omavalitsused teatavad oma teenindussüsteemide koormusest ja eluasemepuudusest. Seetõttu karmistame piiranguid,” märkis justiits- ja eriolukordade minister Astri Hansen.

“Usume ka, et on oluline, et võimalikult paljud inimesed jääksid Ukrainasse, et liituda kaitsetegevusega ja toetada Ukraina ühiskonna toimimist,” lisas ta.

Peagi jõustuv muudatus tähendab, et 18–60-aastased mehed ei ole enam abikõlblikud ajutise kollektiivse kaitse mehhanismile, mis annab ajutised elamisload grupihindamise alusel. Varjupaigataotlejate taotlusi menetletakse tavapärasel viisil.

Valitsus teeb nendele karmistatud nõuetele mõned erandid. “Esiteks kehtivad need ainult uutele taotlejatele ega mõjuta neid, kellele on Norras juba antud ajutine kollektiivne kaitse. Need karmistatud nõuded ei kehti ka alaealistele ega üle 60-aastastele meestele, meestele, kellel on dokumenteeritud vabastus sõjaväeteenistusest või kes on selgelt sõjaväeteenistuseks kõlbmatud, ega meditsiinilise evakuatsiooniprogrammi raames evakueeritud isikutele,” teatas valitsus avalduses.

“Erand tehakse ka meestele, kes hoolitsevad üksi oma kaasasolevate laste või Norras viibivate laste eest. See kehtib ainult lapse isa või muu lähedase pereliikme kohta.”

Exit mobile version