Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt selle aasta keskmisena majandus kahaneb ning maksutõusud kiirendavad hinnatõusu. Peavoolumeedia söödab aga Eesti panga lähiaja majandusprognoosi pealkirjadega:
„Püsivast suurest eelarvepuudujäägist välja tulla on keeruline, kuid see on oluline, sest korras riigirahandus loob pikaajalisele majanduskasvule parema aluse,“ kirjutab Eesti Pank.
„Majandusaktiivsuse kasv tuleb aeglane. Välisturgude tõus aitab majanduskasvul tänu ekspordivõimaluste paranemisele hoogu juurde saada, kuid peamiste eksporditurgude ostujõud ei kasva väga kiiresti. Samuti kasvab inimeste reaalne ostujõud Eestiski küllaltki vaoshoitult, sest valitsuskoalitsioon on kokku leppinud tulude täiendava maksustamise ning kaudsete maksude kerkimine tõstab hinnataset.
Eratarbimiskulutused moodustavad umbes poole majanduskasvust ja need võivad ettevaates hakata senisest suuremal määral ka Eestist välja „lekkima“. Selle põhjuseks on tarbekaupade kõrge hinnatase, mis paneb rohkem tarbijaid kodumaiste kaupluste asemel rahvusvahelisi veebipoode eelistama. Samuti aeglustavad eelseisvate aastate majanduskasvu kavandatavad riiklike kulutuste kärped.
Maksutõusude mõjul püsib hinnakasv praegusel tasemel kuni 2026. aastani. Tänavu kallineb tarbijakorv 3,5% ja kahel järgmisel aastal on oodatav hinnatõus umbes sama suur. Ettevõtete võimalused hindu tõsta on küllaltki ahtad, kuigi nad võivad selle abil püüda taastada vahepeal vähenenud kasumlikkust.
Eesti hinnatase on jõudnud Euroopa Liidu keskmiseni, ent sissetulekute poolest oleme saavutanud kolm neljandikku Euroopa Liidu keskmisest. Kuna ostujõud paraneb üsna aeglaselt, ei ole ka nõudluse poolt vaadatuna hindade tõstmise tingimused eriti soodsad.“
Allikas: Eesti Pank
