Põhiseadusest Eestis küll enam eriti kinni ei peeta, pigem tehakse sellekohast nägu, aga ometigi on seal kirjas enamik asju, mida riigi eksisteerimiseks vaja on.
Kui algas koroonapandeemia ja vaktsiine töötati välja ülehelikiirusel, siis algatatud sundvaktsineerimine oli põhiseadusvastane, sest vaktsiinide toime ja kõrvalnähud polnud lõpuni läbi uuritud. Väga suur hulk inimesi osales meditsiini- ja teaduskatsel. Ja “jollerid”, kes siiani tahavad näiteks lapsi süstida ilma vanemate nõusolekuta, jätkavad ebaseaduslikke eksperimente.
Vaimulik Roland Tõnisson kirjutab sotsiaalmeedias: “Kas keegi võiks valitsuse liikmetele teatada, et Põhiseaduses on üks huvitav tekst:
§ 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.”
Siia juurde sobib tekst FB-keskkonnast Mõtle Oma Peaga:
“Tänapäeva meditsiin tugineb peaaegu täielikult usaldusele. Juba lapsest peale õpetatakse meid arsti ja meditsiinisüsteemi otsuseid usaldama. Arsti seisukohtade vaidlustamist peetakse sageli ebamõistlikuks või koguni keelatuks.
See on muutunud probleemiks, sest lojaalset usaldust on hakatud kuritarvitama. Ravimeid kirjutatakse välja “igaks juhuks”, ravimite määramine toimub katse-eksituse meetodil, analüüside tegemine on piiratud ning ennetusmeditsiini tõrjutakse sageli “uhhuu”-sildi abil. Isegi arstitudengeid, kes soovivad keskenduda ennetusmeditsiinile, heidutatakse sama sildiga.
Seetõttu ei saa patsiendid – ega ka terved inimesed – enam pimesi meditsiini usaldada. Oma tervise eest tuleb hakata ise vastutama, et vältida näiteks kergekäeliselt määratud korduvate antibiootikumikuuride või valede ravimivalikute tagajärgi.
Paljud ei tea, et õige toitumise ja regulaarse liikumise abil on võimalik hoida seedimist, aju tervist ja üldist enesetunnet väga heas korras ilma ühegi rohuta. Ka vähi puhul võib toitumine olla ravi toetav tegur – isegi keemiaravi kõrvale saab immuunsust tugevdada, et keha koormusele paremini vastu peaks.
On aeg hakata oma tervise peale aktiivselt ja teadlikult mõtlema. Kõik märgid viitavad sellele, et nii farmaatsia- kui ka toiduainetööstuse peamine eesmärk ei ole inimese tervis, vaid kasum. Nende omavaheline koostöö muutub üha ilmselgemaks: poeletid on lookas tervisele kahjulike toiduainete all, samal ajal kui kõrvalboksis ulatab farmaatsiatööstus abikäe, et ravida just ostetud toiduainete tekitatud terviseprobleeme.
On ju ammu öeldud: “Meditsiin ei taha, et sa oleksid terve. Meditsiin tahab, et sa vajaksid nende teenuseid ja elaksid kaua.” Toidutööstus aga tahab, et sa sööksid järjest rohkem. Varsti võidaksegi kuulutada, et kõige tervislikum on süüa kümme korda päevas.
See trend ainult süveneb. Ning enne, kui inimesed ei hakka ise enda eest seisma ja oma tervise eest vastutama, ei muutu ka süsteem.
On selge, et kaasaegne meditsiin on hädavajalik ja ilma selleta ei saa keegi hakkama, kuid oma teadlike valikutega saame ennetusmeditsiini abil jõuda sinnamaani, et traditsioonilist ravimeditsiini oleks vaja oluliselt vähem.
Kõik võidaksid sellest – välja arvatud toidu- ja ravimitööstus.”