Nii kirjutas sotsiaalmeedias üks inimene, kelle enda kohta võib öelda, et tema võiks olla üks eliidist. Tema postitusi loetakse ja levitatakse.
Üks teine mees, Rein Veidemann, kirjutab ühes oma intervjuus, et meil on sügav eliidikriis, meil pole eliiti. Tema ju võiks ise olla, aga ei ole, sest nagu näitasid sündmused ERR-i ümber, Veidemann küll tõstis häält, aga ei suutnud lõpuni võidelda, sovjetiaja jälg on liiga raske.
Aga eliiti Eestil tõesti pole. On ennast rikkaks varastanud plebeid, kes peavad ennast patriitsideks, kuid kui paadialusele anda miljon, siis temast härrasmeest ikkagi ei saa. Inglased ütlevad, et džentelmeniks saadakse ammu enne sündi, oma esivanemate tausta kaudu.
“Iga kord kui teleris kilgatakse: “Vaadake, eliit!”, siis tõusevad kulmud ja silmis on küsimus: “Kus?!” Mina ei suuda ei eliidiks ega autoriteediks pidada kedagi, kes oma tegudega seda tõestanud ei ole,” kirjutatakse sotsiaalmeedias.
“Roosiaias mängitakse eliiti, pisut tuleb see väljagi ja siis tulevad Sveta Grigorjeva või Mikk Pärnits ja tõmbavad sellele Potjomkini külale lahinal Ülemiste vee peale,” lisatakse.
Vaatame kasvõi Eesti välispoliitikat, suhtlust Brüsseli või USA-ga – selles pole grammigi eneseuhkust, väärikust, oma rahva eest seismist, sirget selga. Rahvuslikust alaväärsuskompleksist, piiratud mõistusest ja orjarahva geenidest juhitud ning põhjustatud sundkäitumine – nii iseloomustatakse välisminister Margus Tsahknat.
Kõik see, kuidas inimestele surutakse peale tuuleparke, võõraid vange ja kõrgeid makse, irvitatakse nende üle Jürgen Ligi kombel, valetakse jultunult näkku, näitab, et meil pole riigimehi, pole härrasmehi, pole ka daame, on Kollontai moodi naiskomisarid…
Kaks kollast kobrulehte, Elu24 ja Kroonika, kirjutavad, et “Naaberriike külastanud Ülle Madise jalavarjud püüavad pilke”. Kui uue riigipea juures on kingad peamine, mis pilku püüab, oleme me väga hädas. Veelgi rohkem oleme me hädas, kui meie “meedia” ei oska muust, kui sellest kirjutada.
Võib küsida – kas te järgneksite näiteks Lauri Hussarile, kui terve rahvas vajaks hukatusest väljajuhtimist, nagu viis Mooses Egiptusest välja Iisraeli rahva? Ja sel Hussaril, Riigikogu esimehel, on nõuandjaks kuklaugustaja Indrek Tarand, kes esindab küll päris põhjakihi elukaid.
Tegelikult on meil pisut eliiti veel järel, aga enamik neist ei paista välja, sest kui nad seda teeksid, siis nad “tühistataks” kohe. Näiteks Tõnis Mägi võiks see olla.
Kogu sellele poliitilisele rämpsule, kes hetkel Eesti valitseb, soovitaks endalt küsida – kas te tõesti arvate, et suudate rahvast heas ja halvas juhtida? Ise te vastate ilmselt jaatavalt, aga kas rahvas teile järgneb? Kui ühe partei populaarsus on 1,2% ja võimuliidul kokku 14%?
Uued Uudised