Vaatad numbrimaagiat ja süda läigib. Eesti on langenud võlakuristikku, riigi võlg on viimase kuue aastaga neljakordistunud. 2026. aasta riigieelarve on 4,5 protsendi suuruse puudujäägiga, mis tähendab, et riik laenab sellel aastal juurde ligi 1,7 miljardit eurot. Intressimaksed, mis praegu on umbes 200 miljonit eurot aastas, kasvavad Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga prognoosi kohaselt 2030. aastaks 650 miljonile eurole aastas. Riigivõlg võib kümnendi lõpuks ületada 20 miljardit eurot.
Reformierakonna endine rahandusminister ja praegune riigikogulane Aivar Sõerd kinnitas hiljuti ERR-is lahtise tekstiga: poliitilist tahet piduri peale panemiseks ei ole. See on aus, kuid samas hirmuäratav ülestunnistus pooletoobiste võlguelamise poliitikast.
Pärast 2022. aastat on võimu juhtinud rämpserakonnad, kelle maailmavaade põhineb laenamisel, dementsele rohepöördel, massiimmigratsioonil ja Brüsseli käsulaudade ees lömitamisel. Raha on kulutatud heldelt kõikvõimalikele totrustele – integratsiooniprogrammidele, arenguabile, vasakpoolsetele ideoloogilistele projektidele, Häädemeeste raudteele, bürokraatia paisutamisele, nn kaitsetööstusele ja roheideoloogiale, mis ei too Eestile majanduslikku kasu, vaid hoopis kahju.
Samal ajal on kaitsekulud tõusnud üle 5 protsendi SKP-st, reaalset kaitsevõime tõusu on aga väga raske tuvastada. EKRE toetab tugevat riigikaitset, kuid see ei tähendada, et riik laenab iga päev juurde, et katta jooksvat priiskamist, võhiklikkust ning korruptsiooni. Kaitse ja rahvuslik julgeolek peavad olema reaalsed ja käima käsikäes majandusliku vastutustundega.
Reformierakonna, sotside ja teiste liberaalide võimuloleku tulemus on selge: meie lapsed ja lapselapsed maksavad kinni võlad, mille nad ise ei ole teinud ja mida ei oleks tohtinud mitte mingil juhul teha. See on põlvkondadevaheline ebaõiglus ja tuleviku elamiskõlbmatuks muutmine.
EKRE on aastaid hoiatanud võlakuristiku eest. Me ei luba kõigile kõiki. Me oleme konservatiivsed rahvuslased, kes seisavad selle eest, et Eesti riik peab esmalt olema oma rahva jaoks. Võlakriisi lahendused on järgmised:
Nullbaasiline eelarve – iga kulurida tuleb õigustada algusest peale. Mitte midagi ei ole püha, välja arvatud riigikaitse, eesti pere toetamine ja eestlaste tervishoid ning kvaliteetne emakeelne haridus.
Raiskamise lõpetamine – lõpetada raha valamine integratsiooniprogrammidesse, mis ei toimi, arenguabisse kaugesse Aafrikasse, päikeselistesse steppidesse, vasakliberaalsetesse MTÜ-desse ja roheideoloogia projektidesse. Need vahendid tuleb kasutada Eesti demograafilise katastroofi ületamiseks.
Range eelarvereeglite süsteem – võtta eeskuju Rootsi 1990ndate edust. Kehtestada kulude ülempiir, eelarve tasakaalu nõue keskmise majandustsükli jooksul ja erakorralise laenamise piiramine ainult tõeliste kriiside ajaks.
Maksukoormuse vähendamine Eesti inimestele ja ettevõtetele – mitte karistada neid, kes riiki ülal hoiavad. Selle asemel kärpida riigiaparaati ja mittevajalikke kulusid.
Pensionireformi ja tööjõuturu reform – teha ära see, mida Rootsi ja Kanada omal ajal tegid. Me ei saa lubada, et demograafiline kriis ja madal tootlikkus viivad meid Kreeka või Itaalia tüüpi mülkasse.
Eesti Pank ja Rahandusministeerium peavad muutuma – nende ülesanne ei ole õigustada praegust poliitikat, vaid hoiatada ja pakkuda lahendusi, mis lähtuvad Eesti rahvuslikest huvidest, mitte globaalsest kliima-agendast.
Kui praegune laenamise ja raiskamise orgia jätkub, siis 2030. aastaks on intressimaksed juba nii suured, et need hakkavad sööma tervishoidu, haridust ja riigikaitset. See ei ole teoreetiline oht – see on matemaatika, lihtne rehkendus. EKRE pakub alternatiivi: rahvuslikult vastutustundlik majanduspoliitika, mis seab esikohale Eesti riigi, eesti pere ja eesti tuleviku. Me oleme valmis kärpima seal, kus see on vajalik, et meie lapsed ei peaks elama võlaorjuses.
Aastatel 2009–2011 näitas Eesti, et kriisiolukorras on võimalik teha raskeid, kuid õigeid otsuseid. Nüüd on aeg teha seda uuesti – seekord enne, kui olukord muutub kriitiliseks ja pöördumatuks. Eesti ei ole kiirlaenu entusiastide katsepolügoon. Eesti on meie kodu. Aeg on see tagasi võtta ja parasiitidest puhastada.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 11.05.2026