Kas vaimne vägivald on vägivald? Jah, kuigi see ei pruugi jätta füüsilisi jälgi, on selle mõju sageli sama tõsine või isegi rängem kui füüsilisel vägivallal.
Mis on vaimne vägivald? Vaimne ehk psühholoogiline vägivald tähendab teise inimese: alandamist, ähvardamist, kontrollimist, isoleerimist, hirmutamist, manipuleerimist, emotsionaalset terrorit (nt pidev süüdistamine, vaikimine, armukadedus, mahategemine jne)
Ka riik saab oma kodanike vastu vaimset vägivalda rakendada, seda nimetatakse sageli süsteemseks või institutsionaalseks vägivallaks. See toimub siis, kui riik kasutab oma võimu inimese vaimseks murdmiseks, hirmutamiseks, alandamiseks või kontrollimiseks, kas tahtlikult või hoolimatusest.
Näiteid riigi tasandil vaimsest vägivallast: hirmu ja ähvarduste levitamine – riik loob hirmuõhkkonna, kus inimesed kardavad väljendada oma arvamust (näiteks pidev jälgimine, “musta nimekirja” lisamine, repressioonide ähvardus); alandav või ebainimlik bürokraatia – riik kohtleb inimesi nagu numbreid, ignoreerib nende väärikust ja vajadusi (näiteks sihilik venitamine, passiivne takistamine, ilma mõjuva põhjuseta laste äravõtmine, toetuseta jätmine); propaganda ja info moonutamine – riik kasutab meediat, et ajupesta inimesi, hägustada tõde, häbistada teisitimõtlejaid; õiguste sihilik piiramine või eiramine (näiteks ebaõiglane kohtlemine kohtus, poliitiliste oponentide vaigistamine, valimiste manipuleerimine, kodanike õiguste eiramine).
Nii seletas tehisaru. Ja põhiseaduse paragrahv 54 sai veelgi selgemaks. See seadus ütleb: Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.
Renee Riisenberg, EKRE Soome osakond