Valitsus otsustas neljapäeval Eestisse vastu võtta kuni 30 Eesti ja liitlastega koostööd teinud afgaani, mis paneb küsima, kellega on tegu.
Peaminister Kaja Kallas ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et nende inimeste hulka, keda Eesti on valmis vastu võtma, kuuluvad näiteks Mondo MTÜ heaks töötanud ämmaemandate koolitajad ja tüdrukute hariduse ning naiste õiguste eest seisvad aktivistid.
Laias laastus võib öelda, et need, kes teevad Afganistani tööd, “päästetavate” hulka ei kuulu, ära tuuakse koolitajad ja aktivistid. Võrdluseks: kui näiteks Eesti langeks samasuguse diktatuuri alla, siis selle loogika järgi saaks varjupaiga näiteks võrdsusvolinik Liisa Pakosta, mitte aga naised, kes töötasid varjupaikades hädasolevate naistega.
Lisaks kümnele Euroopa Liidu ja NATOga koostööd teinud afgaanile ja nende vahetule pereliikmele on Eesti valmis tänavu vastu võtma veel kuni 20 Eestiga koostööd teinud inimest ja nende vahetut pereliiget.
Valitsus otsustas neljapäeval inimeste piirarvu, millele peab kooskõlastuse andma veel riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon. Piirarvuga on hõlmatud inimesed ja nende vahetud pereliikmed, keda Eesti on valmis vastu võtma.
Millal ja kuidas need inimesed Afganistanist tulema said, kui Taliban nii kiiresti võimu haaras? Kardetavasti pannakse nendesse nimekirjadesse inimesed, kel Eestiga koostööd polnud ALDE-valitsust ei maksa neis asjades usaldada.
Otsuse konkreetsete inimeste kohta, keda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel Eestisse vastu võetakse, langetab politsei- ja piirivalveamet, kes teeb taotleja taustakontrolli ja viib nendega läbi isiklikud vestlused. Rahvusvahelise kaitse andmise menetlus viiakse läbi nii kiiresti kui võimalik.
Kaja Kallase sõnul ei tähenda kuni 30 Eestiga koostööd teinud afgaani vastuvõtmine migratsioonipunba avamist. Paraku on Reformierakond koos oma partneriga sedavõrd migratsioonilembeline, et pump imeb vaikselt kogu aeg, nii Aafrikast kui Aasiast ning tühjeneb ülikoolidesse ja Bolti-Wolti.