Kui oma riigis toimuvat äraspidisust ise hoomata ei suuda, siis tasub jälgida seda, kuidas meie peavoolumeedia kajastab välisuudiseid – ja see pilt on võigas.
Inglismaal pussitas sisserändetaustaga noormees 6-10-aastaseid väikesi tüdrukuid nende tantsutunnis, tappes neist kolm ja haavates paljusid. Kujutagem ise ette, kui ebainimlik ja võigas see tegu on, kui šokeeritud on ellujäänud tüdrukud ja terveks eluks; kui sügavas leinas on nende lähedased; kui ülekohtune on see, et lapseeas tüdrukute elu katkes…
Ja sellest kirjutas meie peavoolumeedia tuimalt, nagu möödaminnes, nagu lihtsat fakti vahendades… Küll aga jagus kogu ajakirjandusele karme ja vihaseid hinnanguid “paremäärmuslaste märatsemistele”, teades ilmselt isegi, et need olid isad, kes kardavad oma laste pärast, et eurooplastel hakkab mõõt täis saama täiselujõus meestest, kes tulevad paatidega üle Vahemere ning suhtuvad Euroopas näiteks naistesse nii, nagu suhtub Taliban Afganistanis.
Aga see on nii peavoolumeedia kui -poliitika juures juba tavaline: pussitaja oli tema teost hoolimata “oma”, sest liberaalse Euroopa ja ka Eesti jaoks on migrandid vaid õnnetud ja abivajavad head inimesed – kuigi võiks eeldada, et kui nad tulevad ühiskondadest, kus on aastakümneid sõditud või usulised traditsioonid panevad naised alandatud seisundisse, siis neid lihtsalt ei tohiks euroopalikku ühiskonda vastu võtta.
Ja need väikesed tüdrukud, kes ruandalase käe läbi surma said, ei ole Eesti ühiskonna vasakliberaalse osa jaoks keegi, nende saatus ei lähe kellelegi korda, sest mitte keegi isegi ei kommenteerinud neid sündmusi. See-eest “paremäärmuslaste märatsemist” kajastati mõnuga ja just Briti võimude positsioonilt, kes ei kaitsnud mitte oma põlisrahvast, vaid sisserännanuid, kelle mentaliteet ei lähe kuidagi kokku kristliku Euroopa väärtustega.
Eestis valitsev moraalne mandumine muutub üha tülgastavamaks…
Uued Uudised