Eesti poliitikutel pole iseseisvat mõtlemist. Nad elavad loosungite järgi, mida neile on kusagilt ette kirjutatud ja sisse kodeeritud.
Nüüd plahvatasid peavooluerakonnad presidendi ühe ütlemise peale, teda lausa reetmises süüdistades.
Me toetame Ukrainat. Hästi. Aga kas võimupoliitikud mõtlevad hetkekski sellele, et sõda käib juba viiendat aastat ja on sisuliselt kokku jooksnud?
Euroopa Liit eraldab Ukrainale 90 miljardit, mis pole tema oma raha. Et Ukraina veel neli aastat sõdiks. Või loodab keegi ikka veel Krimmi ja Donbassi vabastamist tuumasuurriigi käest?
Rasked otsused tuleb teha varem või hiljem. Seni las ukrainlased surevad?
Kaja Kallas, Margus Tsahkna ja teised kodeeritud mõistusega tegelased rõõmustavad 20. EL-i sanktsioonipaketi üle. Neli aastat sõda ja ikka veel on võimalik sanktsioone tekitada? Ilmselt on Kreml juba ammu neist paar sammu ees, Euroopa majandus aga kõrbeb nii rohepöördest kui kõrgetest energiahindadest.
Ja sanktsioonid? Postimees kirjutab: “Ukraina sõjaväeluure avalikustas põhjaliku ülevaate uuest Vene tiibraketist S-71K Kovjor. Analüüs näitas, et relva komponentide hulgas leidub osi, mis pärinevad Ameerika Ühendriikidest, Hiinast, Šveitsist, Jaapanist, Saksamaalt, Taiwanist ja Iirimaalt.”
Kusagil toimib hoopis teine maailm, mis tegutseb Slava-loosungite taga. Võimalik, et sellest teavad hästi nii ettevõtluse korras Ukrainasse välihaiglaid saatnud Tsahkna kui ka Starklogisticsi-juurtega kõrge euroametnik.
Ennekõike liiguvad turul endiselt Vene nafta ja gaas ning kogu liberaalne Lääs toitub endiselt sellest. Isegi Ungari uus eurovalitsus võttis Vene Družba-nisa uuesti suhu ja ükski Tsahkna ei kisenda. Peaasi, et homolipp taas Budapestis lehviks.
Pange tähele, kõik see lõpeb nagu Gorbatšovi “kuiv seadus”, nii rohepööre kui innukas Ukraina sõja venitamine. Kord pannakse lauale reaalsus ja mõned mullid on taas tühjaks sisisenud.
Neli aastat Ukraina sõda. Kas keegi näeb väljapääsu? Peale “Slava” karjumise.
Uued Uudised
