Eesti kõrgeid kohti mistahes maailma edetabelites ei maksa alati tõsiselt võtta, sest see võib olla tingitud võimulolijate esitatud andmetest, mida on teadlikult parematena näidatud, kui nad tegelikult on.
Praegu on näha, kuidas erinevad riiklikud institutsioonid püüavad alatasa välja pakkuda positiivseid hinnanguid majanduskasvu peatse saabumise kohta, samas kui reaalselt sulevad ettevõtted uksi – kust saab majandusolukorra paranemine tulla, kui majandus kokku jookseb? Ka peaminister Kristen Michal ütleb, et lähimal neljal aastal kärbitakse miljard eurot.
Kahtlane on ka Eesti kõrge koht korruptsiooniennetuse tabelites – samas näitas Riigikontrolli värske audit, et 2,4 miljardit eurot sisetoetuste raha on “hulkuma läinud” ja pole võimalik aru saada, kuhu ta läks.
Nüüd teatab BNS: “ÜRO Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu värske küberturvalisuse raport paigutab Eesti kõige edukamate riikide hulka.”
Samas tuli alles aprillis avalikuks, et kelmid varastasid 700 000 Apotheka kliendi andmed. Iga teise eestlase isikukood, ostuinfo ja kontaktandmed lekkisid apteegi- ja haiglakaupadega tegeleva Allium UPI süsteemist. Ettevõte haldas Apotheka, Apotheka Beauty ja Pet City kliendikaardi omanike andmeid. Samal ajal oli rikke tõttu tunde kättesaamatu Transpordiameti e-teenindus. Selle tõttu oli häiritud nii politsei kui ka ülevaatuspunktide töö.
Kevadel ei pidanud vastu eksamite Infosüsteem (EIS) – Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumite ühiskatsetele ja testi tegemine lõpetati. Eelmisel sügisel aga seiskus küberründe tõttu on ühistranspordi piletimüügisüsteem, kui operaator Ridangot tabasid järjestikused Distributed Denial-of-Service (DDoS) tüüpi küberründed. Riigil on pidevalt probleeme ID-kaartidega. Sõjaline küberturvalisus NATO raames võib Eestil tasemel olla, kuid mitte see osa, mis puudutab ühiskonna igapäevategevust.
Küsimus ongi selles, et kas Eesti kõrge koha ÜRO tabelis annab valitsuse uinutav ja ilustav raport või saab maailmaorganisatsioon ka tegelikult teada, millised probleemid meil küberturvalisusega on?
Eesti kõrged kohad mingites maailma edetabelites ei lähe kokku sellega, mida me näeme tavaelus ja üha enam tekib mulje, et see on nagu Kaja Kallase omaaegne väidetav populaarsus välismaal, samas kui kodumaal ajas ta majanduse põhja ja oli vägagi ebapopulaarne.
Alles hiljuti kohtus EKRE fraktsioon ühe kõrge riigiametnikuga ja kui jutuks tuli Eesti rahandus, mis pidavat lätlastele eeskujuks olema, ütles ka see inimene, et lõunanaabrid ei aima, milline on tegelikkus, vaid usuvad Eesti valitsuse ametlikku propagandat.
Ja kui küsida traditsioonilist küsimust – kas te usute, et Eesti valitsus võib valetada ja asju ilustada – siis vastus on kõhklematu “Jah”.
Uued Uudised