Eesti on jõudnud reaalse massirändeni, kus Tallinnas tabatakse järjekindlalt üha uusi migrandijõuke, kes on siia tulnud Valgevenest läbi Läti. Meie riigivõim on selleks ette valmistamata, ainult illegaalide tagastamine lätlastele töötab mingilgi moel, samas kui migrantide kinnipidamiskohad, eriti Rae vallas, on väidetavalt täis.
Mõned tõdemused. Esiteks, Leedu ja Läti kogemus näitab, et meie lõunanaabrid pole suutnud piiri pidama saada, ja päris kindlasti ei saa sellega hakkama Eesti, kelle kaitse- ja piirivaldkonnad on välja arendamata.
Kui illegaalid peaksid hakkama tulema Venemaalt, siis tõenäoliselt pole Eestil inimesi ega pidavat piiri, et rännet tõrjuda. Lõunapiiri ei kontrollita üldse, PPA teeb mingeid pistelisi kontrolle ja valitsus on juba keeldunud pidevast piirikontrollist Läti piiril.
Eesti ettevalmistused massirändeks näitavad, et rännet valmistutakse vastu võtma, mitte tõrjuma. Kõigist ettevõtmisest hoolimata on oluliseks takistuseks see, et nii Reformierakonna kui EestiNSV200 ideoloogia on massimigratsiooni-sõbralik, nad tahavad võõraid siia, mitte ei näe nendes ohtu omariiklusele.
Silma paistab ka rände organiseeritus – kui illegaalid oskavad minna Mustamäele Talltechi juurde, siis on keegi neid juhendanud, mingi Pagulasabi või Inimõiguste keskus.
Eesti suurim probleem ongi see, et nagu Euroopa Liit, nii ka Eesti vasakliberaalne valitsus on poliitiliselt ja ideoloogiliselt rändesõbrad.
Uued Uudised