Taasiseseisvuspäeval ja selle eel juhtus nii mõndagi – üks ropu suuga mehepoeg astus avalikkuse ette daamina ja seepeale loobus üks õige eesti mees roosiaia pidulikkusest, sest tema selliste meestega lahingusse minna ei saaks.
Jutt käib Kaitseliidu ülemast Riho Ühtegist, kes teatas, et ei lähe presidendi vastuvõtule, kuhu suunduvad mikkpärnitsad, sest temal on karusemaidki tegemisi.
Kindlasti langeb Riho Ühtegi nüüd liberaalide rünnakute alla (arvukate toetusavalduste kõrval oli kommentaariumis ka juttu sellest, et Kaitseliidu ülem olla poliitikasse sekkunud), kuid ega sellisel ametipostil olev mees ei saagi teisiti toimida.
Riho Ühtegi esindab suurt kaitseorganisatsiooni, kuhu lähevad mehed vabatahtlikult, et vabast ajast õppida sõjalisi oskusi, olemaks valmis relvaga kodumaad kaitsma. Kõrgete kontsadega ja kleidis meestega pole Kaitseliidus midagi peale hakata – mikkpärnitsad on kaitse alal täielik null.
Seda enam, et Pärnits on teravalt rünnanud rahvuslust, laulupidu, mehelikkust, peret ja muudki, mille najal püsib selle riigi kaitse. Kui Kaitseliidu ülem sellise asja peale silmad kinni pigistaks, poleks ta oma ametit väärt. Nii tulebki igal sõjaväelasel, ka kaitseväe juhatajal võtta seisukoht mikkpärnitsate suhtes, sest nendega riiki ei kaitse.
Mikkpärnitsad võivad ühiskonnas õitseda, kui nende elukohaks on Portland või Seattle – Eestil on reaalne vaenlane kohe jõe või oja taga, kuue aasta eest hõivas ta teiselt riigilt poolsaare ja oma käsilastega okupeerib osa naabrite maast. Eesti mees peab olema valmis lahingusse astuma, Riho Ühtegi peab neid sellel teel juhtima, aga pärnitsatega oleks spetsnaz vähimagi vaevata Toompeal.
29 aastat tagasi olid mehed teletorni juures valmis surema – sel nädalal aga tippis üks hale vare kõrgetel kontsadel presidendilt tunnustust vastu võtma. Õnneks leidus üks sõjaväeline juht, kes andis teada – Eestimaa, Su mehe meel, ei ole kadund veel!
Eestil on lootust seni, kuni Eesti meeste ja naiste käed relvi hoiavad. Suur tänu Teile, Riho Ühtegi!
Lõpetuseks väärikad toetavad sõnad. “Roosa kleit ei kaunista ühtki meest. Vaprus ja ausus on eesti meeste reliikviad. Nende kõrval suudab ka naine väärikaks jääda. Meeleolukat pidupäeva kõigile EKRE liikmetele ja toetajatele, nii meestele kui ka naistele, sest üks ei saa eksisteerida ilma teiseta,” kirjutab Uutele Uudistele Taivi Lõhmus.
“Ma armastan seda meest, kes naisest suurt ei hooli, kes läheb läbi silmaveest, ja laseb täpselt nooli, kes tahab külvata ja künda, kuid pime viha rinda, lööb võõra vaenu sunnil. Vaid viivuks – tähetunnil, ta tunneb oma hinda.
Oh mine, mees, ja ründa! Su tugevus on tõus, su usk on oma jõus. Su usk on oma tões. SU MÕÕK ON KOIVA JÕES.” (Sirje Kiin)
UU