Riigikogu valimiste päev Soomes Helsingis jättis kogu selle korraldusest viltuse mulje, mis aga lubab juba mingeid järeldusi teha.
Rubriik: Juhtkiri
Juhtkiri
Eesti valitsus libauudiste küüsis – millega tegelevad siis “propastopid” ja strateegiline kommunikatsioon?
14
veebr.
veebr.
Ajal, mil läänemaailm võitleb “libauudiste ja vihakõnedega”, lendas Eesti valitsus täiega orki – ministrid võtsid tuliselt sõna juhtumi osas, mida ei toimunudki.
13
veebr.
veebr.
Ei pea olema ülikooli võltsitud lõputööga lõpetanud spetsialist, et aru saada, mis on Stroomi ranna valesüüdistuse taga.
13
veebr.
veebr.
EKRE kandidaadid Riigikogu valimistel on märganud lihtvalijate seas endiselt levinud arvamust, nagu oleks EKRE raudselt nii NATO kui EL-i liikmelisuse vastu, mis pole paraku tõsi.
12
veebr.
veebr.
On ilmselge, et Stroomi ranna “juhtumi” tulemus ei mahu kuidagi peavoolumeedia mustrisse.
11
veebr.
veebr.
Viimasel ajal on märgatav see, kuidas kartellipoliitikud on rünnakutes Eesti rahvusriigi vastu võtnud aluseks meie iseseisvusdeklaratsiooni ehk “Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele”.
Juhtkiri
Pealtnäha õilsatel põhjustel mõeldav vihakõneseadus sillutab tegelikult teed totalitarismile
09
veebr.
veebr.
Ilmselgelt on Eestis palju neid poliitilisi jõude, kes tahaksid vihakõnet kriminaliseerida, ja ennekõike on need võimulolevad kartellierakonnad, kelle sooviks on nii oma (riiklik) ideoloogia kinnistada.
08
veebr.
veebr.
Kuigi Eesti Konservatiivne Rahvaerakond sai teisena ettevõetult kõige suurema ühiskonna hukkamõistu enda kaela, tegi EKRE ka ainukesena resoluutselt, kiiresti ja suure kärata ära puhastustöö, kui juhatus arvas korraga erakonnast välja 201 kriminaalse taustaga liiget.
07
veebr.
veebr.
Kuigi üks valitsuserakond lubab õiglast riiki kõigile ja teine väidab, et igaüks loeb, torkab iga päevaga üha enam silma, kuidas tehakse vahet “omadel” ja “võõrastel” ja seda lausa riiklikul tasemel.
06
veebr.
veebr.
Eesti Ekspress kirjutab sellest, kuidas kaitseväel on mitu hanget nurjunud ja nüüd otsitakse hoolega lekitajat, kaalul aga on kümned miljonid eurod ja Eesti kaitseväe võimekus.
Juhtkiri
Euroopa päevale riigipühana kindel EI! Sest see seadustaks ka “surematu polgu” jõudemonstratsiooni!
05
veebr.
veebr.
Sellele Eestile, mille lootsid tagasi saada Laulva revolutsiooni sõdalased, antakse üha hullemaid hoope ja seda ka Euroopa Liidu poolt.
04
veebr.
veebr.
Kui lugeda üha haigemaks muutuvaid poliitikute ja ametnike sõnavõtte, tundub, et Eesti on omadega nii läbi, et siin ei aita enam ka restardist ja ainus võimalus on taasiseseisvumisega uuesti alustada.
30
jaan.
jaan.
Postimees avaldas tõsiselt põrutava uudise, mis ajab ilmselt kogu ühiskonnal karvad turri.
26
jaan.
jaan.
Aafrikas on riik, mille nimeks on Burkina Faso – tõlkes “heade inimeste maa.” Eesti võiks selle taustal olla “väga tarkade inimeste maa.”
25
jaan.
jaan.
Vanem põlvkond mäletab hästi neid kahte ühiskonnakriitilist humoristi, kelle väljaöeldud sõnades väljendusid tuhandete varjatud mõtted.
Juhtkiri
EKRE ei ole kurjategijate erakond, kui väga oponendid seda silti külge kleepida ka ei sooviks
23
jaan.
jaan.
Delfi avaldas loo EKRE liikmeskonna kohta, mis on juba pealkirjas pahatahtlik, sest see küsib: “Kellest koosneb EKRE?” ja vastab kõige räigemal moel nii sõnas kui pildis.
Juhtkiri
Kaksikvennad migratsioon ja okupatsioon trambivad Quislingite heakskiidul eestlaste veritseval hingel
16
jaan.
jaan.
Migratsiooniprotsessid on alati olnud nähtus, mille põhjustab ressursside puudus ja mis tekitab alati verevalamisi, kuid kaasaegne liberaalne maailm üritab seda näidata üdini positiivse ja vajaliku asjana.
14
jaan.
jaan.
Pühapäevases saates “Räägime asjast” nentisid saatejuhid Mart ja Martin Helme, et EKRE vastu käivitatud kampaania sarnaneb juba vägagi Kremli repressioonidega sealse opositsiooni vastu.
12
jaan.
jaan.
Kui kedagi püütakse vägisi armsaks teha, saavutab see tavaliselt hoopis vastupidise efekti.
10
jaan.
jaan.
Maailmas kordub kõik, seejuures ka impeeriumide lagunemine, olgu selleks NSVL või EL.
08
jaan.
jaan.
Eesti ühiskonda šokeerisid venelasi ja eestlasi eraldavad plakatid Tallinnas kesklinnas samavõrd kui politsei otsus mitte alustada juurdlust rahvusliku vaenu õhutamise alusel.
06
jaan.
jaan.
Reformierakonna esimees ja poliitlillelaps Kaja Kallas avaldas pärast EKRE valimisprogrammi avaldamist valjuhäälset nördimust, et rahvuskonservatiivid ei kavatsegi oravapartei puudliks hakata.
03
jaan.
jaan.
3. jaanuari uudis Postimehes “Eesti asub matma välismaa uraani oma rannikule” on võrdselt tähelepanuväärne nii sisult kui taustalt.
Juhtkiri
Roosade pilveunenägude hällilaul – “mittesiduv ja vabatahtlik” rändelepe, mis hoidvat kõik migrandid kodus
29
dets.
dets.
See, et kartellipoliitikud rahvale täiega valetavad, on juba avalik saladus – ja seda ka massiimmigratsioonist rääkides.
Juhtkiri
Eesti arenguteede seast tuleb välistada multikultuursus – Põhiseaduse järgi oleme rahvusriik
28
dets.
dets.
Kui vastik see ka pole, tõusis mööduval aastal, 27 aastat pärast taasiseseisvumist ja 100 aastat pärast rahvusriigi loomist, Eestis taas kõneaineks kakskeelsus ja kultuuride segamine.
26
dets.
dets.
President Kaljulaidi aastalõpuintervjuu sai juba professor Ülo Vooglaiult kritiseeriva vastuse, kuid kriitikanoolte tupp on jätkuvalt täis.
24
dets.
dets.
Kallid Uute Uudiste lugejad, vaatajad, kuulajad, sõbrad ja pooldajad. Soovime teile kõigile südamest kaunist jõuluaega.
Juhtkiri
Rändepaktivastastel pikettidel provokatsioone polnud – ainult Postimees ja Delfi kütsid pingeid üles
19
dets.
dets.
Kolmapäevased meeleavaldused möödusid nii politsei, korraldajate kui ka meelevaldajate hinnangul igati sujuvalt – ainsatena esinesid provokatsioonidega vägivalla magusast kondist ilma jäänud meediaväljaanded Postimees ja Delfi.
17
dets.
dets.
Juba mõnda aega on märgatav see, kuidas vasakliberaalsed jõud hirmutavad Tallinnas elavaid välisriikide kodanikke võimalike “ksenofoobsete” rünnakutega, eesmärgiga kujutada Eestit riigina, kus neil pole ohutu olla.
16
dets.
dets.
Eesti poliitikasse Antifa provokatsioonid ja Goebbelsi (sotsialist = natsionaalsotsialist) valed toonud härrassotside kahekeelsus sai pühapäeval kinnitust nende liidri Ossinovski kõnest erakonna üldkogul.
Juhtkiri
Uued Uudised kajastavad ainult rahvuskonservatiivset maailmavaadet, mitte meie vaenajate solvumisi
15
dets.
dets.
Portaal Uued Uudised on ilmselt esimene meediakanal, kes tunnistab oma poliitilist ja ideoloogilist kallutatust – me oleme rahvuskonservatiivsuse suunas ikka täitsa kreenis.
15
dets.
dets.
Kõik pole kuld, mis hiilgab – ja EL on ehtne kassikuld.
Juhtkiri
Massiimmigratsiooniga ei saa hirme üles kütta – kogu see protsess ongi laastav, kuid ka ennetatav
14
dets.
dets.
Meedias ilmub pidevalt jutte “hirmust” massirände eest, enamasti saadetuna sõnast “põhjendamatu”.
12
dets.
dets.
Strasbourgi tulistamine on taas Euroopat vapustanud, kuigi seda võis ju endastmõistetavalt oodata – tegu on mõtlematu immigratsioonipoliitika tagajärjega.
10
dets.
dets.
Ei läinudki eriti palju aega, kui Isamaa juht Helir-Valdor Seeder EKRE esimehe Mart Helme kirjale vastas ja eimidagi ütles. Või õigemini, tunnistas, et edasi nemad ei võitle.
08
dets.
dets.
Kui eelmisest peaministrist Taavi Rõivasest õhkus lihtsalt poisikeselikku ennasttäis olekut, siis Keskerakonna esimees ja peaminister Jüri Ratas ületab kimjongunilikus enesekesksuses ja teiste ründamises juba igati hea maitse piirid.
07
dets.
dets.
Rahvuskonservatiiv ja ERSP asutaja Eve Pärnaste on öelnud, et tänases Eestis ei julge inimesed enam rääkida sellest, mida nad mõtlevad.
06
dets.
dets.
Ilmselt arvab ainult nõrgamõistuslik, et rändepakti eesmärgiks on rände tõrjumine – kui vähegi teksti süveneda, siis näeb, et see on suunatud just migrantide tervitamisele.
03
dets.
dets.
Nädala jagu on jäänud seda aega, mil Marrakechis toimub maailma ebaturvalisemaks muutva hukatusleppe allakirjutamine ja siinkohal oleks paslik küsida – kes on see süüdlane, kelle ukse juurde me viime leinaküünlad pärast esimest kaubikusõitu kõnniteel Eestis?
02
dets.
dets.
Kui rääkida vihast ühiskonnas, siis teeb viha just võimupoliitikute tuim peaga vastu seina tagumine: EKRE süüdi, EKRE süüdi, EKRE süüdi…
01
dets.
dets.
Kui heita pilk kalendrisse, siis Eesti ajalugu meenutades kerkib 1. detsember kõige enam esile kui sotside, keda juhiti bolševikult Venemaalt, äpardunud riigipöördepäev.
30
nov.
nov.
Vabaduse väljakul asuvat rahvapäraselt Vabadusristiks kutsutavat võidusammast on juba selle püstitamisest saati saatnud igasugused tehnilised hädad, moraalselt aga on pidevalt tellingutes olev sümbol lihtsalt rusuv.
28
nov.
nov.
Esmaspäevast saati on käimas suuremat sorti infooperatsioon rahvuskonservatiivide vastu – asjade kiire eskaleerumine näitab, et kõik on koordineeritud.
27
nov.
nov.
“Määratud” president Kersti Kaljulaid kallas teisipäeval ühiskonna lepitamise asemel rahvuskonservatiivide peale ka omalt poolt pange solki, asudes kaitsma patoloogilist intriganti ja võrreldes rahvusmeelset ühiskonna osa intritega.
25
nov.
nov.
Seoses rändepaktiga tuli sel nädalal palju jutuks see, nagu oleks Marrakechi leppest eemalejäämine vastuolus Eesti välispoliitikaga.
20
nov.
nov.
President Kaljulaidi esmaspäevane kõne on täis pikitud täiesti mõistusevastaseid arvamusi.
19
nov.
nov.
Võiks ju arvata, et kui keegi Junckeri taldu lakub, siis tema keel jääb Putini kirsade puhastamiseks liiga väsinuks, aga võta näpust!
15
nov.
nov.
Neljapäeva õhtul saabunud teade, et valitsus näitab migrandinuumamisleppele punast tuld, oli üle aegade üks paremaid uudiseid ja samas mõru suutäis globalistlikule võimuleerile.
Juhtkiri
Globalistlikud “ristisõdijad” sirutavad küüned sinimustvalge kallale – mööda näppe neile, ja valusasti
15
nov.
nov.
Eestluse hävitamise katsetel ei näi lõppu tulevat ja üheks taktikaks selles näib olevat eestlaste identiteedi hägustamine ja lammutamine.
Juhtkiri
Peaminister Jüri Ratasele – isegi kui Marrakechi lepe poleks siduv, teeksite te selle endale kohustuslikuks
13
nov.
nov.
Nüüd, kus vaikselt hiilinud ÜRO rändelepe on avastatud ja suure kella külge pandud, on ka selle elluviijad vahelejäämisšokist toibunud, ja vasturünnakule asunud.
11
nov.
nov.
Paljud mõistlikud poliitikud hoiatavad, et ÜRO migratsioonileppe läbisurumiseks hakatakse praegu põhirõhku panema jutule, nagu oleks see vabatahtlik ega seaks riikidele mingeid kohustusi.
04
nov.
nov.
Et Keskerakond ja Jüri Ratas on alustanud Eesti venestamist, pole enam kellelegi saladuseks – nüüd kinnitas seda täiesti veenvalt Vene kodaniku kinnitamine venekeelsetele mõeldud propagandakanali ETV+ etteotsa!
Juhtkiri
Sõjalisel koostööl NATO-s ei tohi olla midagi ühist ideoloogiliste “euroopalike väärtustega”
02
nov.
nov.
EKRE riigikaitse reformikavas on oluline osa oma kaitsevõimel ning liitlassuhetel NATO ja ennekõike USA-ga, kuid seda ideoloogiaväliselt – ehk siis suunatult vaid konkreetsete sõjaliste agressorite, sealhulgas Kremli suurriikliku poliitika vastu.
30
okt.
okt.
Öeldakse, et surnutest on kombeks vaid head rääkida – ainult et oma erakonna CDU esimehe kohast loobuv Angela Merkel pole ju veel manalateel, vaid elus, terve ja vastutusvõimeline, seega ei pea tema osas head nägu pähe tegema.
29
okt.
okt.
Ajakirjandus üritab jätkuvalt täis puhuda tühjaks susisevat mulli, milleks on ettevõtjate riigireformi kava.
27
okt.
okt.
Poliitilised ja ideoloogilised mängud on inimlikkuse odavaks peenrahaks muutnud ja maailma päästmiseks loodud ÜRO vaid võimendab seda.
25
okt.
okt.
Pühapäevases saates “Räägime asjast” ütles Martin Helme ajakirjanik Vilja Kiisleri algatatud natsijahi kohta, et me ei ela enam 1930. aastates ja EKRE-l on tänasel päeval tähtsamaidki asju teha.
Juhtkiri
Ossinovski üleskutse Postimehes: ajakirjanikud, valetage veel rohkem ja veel alatumalt! Ja laulge “Internatsionaali”!
22
okt.
okt.
Sotsidele pole demokraatia kunagi meeldinud ja seda tõestab taas Jevgeni Ossinovski, kes kutsub üles ristisõjale EKRE vastu.
19
okt.
okt.
Eesti ettevõtjad esitavad aina nutulaule sellest, kuidas neil tööjõudu ei jätku, kuid samas ei käitu nad ka ise reaalses elus eriti õiglaselt ja seaduskuulelikult.
Juhtkiri
Peaminister Jüri Ratase “edukad” välispoliitilised tegemised – kas neis on ka midagi reaalset?
19
okt.
okt.
Kui jälgida peaminister Jüri Ratase tegemisi ja ütlemisi rahvusvahelisel tasandil, tekib sageli küsimus – millest ta küll räägib?