Sotsiaalmeedias juhib Taivo Sepp tähelepanu sellele, kuidas põhiseadusjärgsetest valimistest on Eestis naljanumber tehtud.
“Kuidas see käis? Kuidas Põhiseaduse peale lasti hunnik nii, et Reformierakonna enamlased said rahva kui kõrgeima võimu poolt rahvahääletusel vastu võetud Põhiseaduse mõttest üle sõita?
Mida loeme Põhiseadusest (keskendun vaid valimise toimumise päevale)?
“Riigikogu korralised valimised TOIMUVAD märtsikuu esimesel PÜHAPÄEVAL neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale.” Selges eesti keeles kirjas valimiste toimumise päev.
Siis tuli valitsusel kange kihk viia sisse eelhääletuse ja e-hääletus, mis ei mahu selle lause sisse kuidagi, sest ei toimu pühapäeval, vaid terve nädala jooksul kõigil nädalapäevadel.
Mida teha? Kes saaks muuta Põhiseaduses öeldut nii, et oleks JOKK?
Appi tuli võtta Riigikohus. Millelt päriti, et kas on võimalik Põhiseadust muutmata teha JOKK skeem, mille alusel saaks teha valimisseaduse, kus on mainitud lausest võimalik mööda minna ja teha valimiseadus, kus on sees eel- ja e-hääletus?
Noh milleks siis kõrged kohtunikud, kui nad ei leia lahendust nii lihtsale asjale?
Ja nad kirjutasidki Põhiseaduse kommentaaridesse kommentaari, mis muudab selle lause mõtte selliseks, et saaks vastu võtta Riigikogus valimisseaduse. Loeme kommentaari:
“81. Riigikohtu kommentaar – PS sätestab täpselt korraliste valimiste toimumise päeva (valimispäeva). Valimispäev fikseerib AJALISE PUNKTI, millest lähtudes tehakse kindlaks hääletamis- ja valimistulemus valimistel. See ei välista hääle andmise võimalust enne valimispäeva (eelhääletamine, kirja teel hääletamine, välisriigis hääletamine jms hääletamisviisid).” (sic! ajalise punkti, mitte valimiste toimumise päeva).
Tehtud! Põhiseadust on muudetud ilma seda muutmata. Ja edasi on Riigikogul vabad käed teha valimisseadus, mis ei vasta Põhiseadusele, aga on Riigkohtu poolt aktsepteeritud ja Riigikohtu kommentaar põhiseaduse lausele, mis on kõigile eesti keelt mõistvatele inimestele arusaadav, on muudetud Riigikohtu kommentaariga põhiseadusele.
Ja nüüd siis matsid suu kinni, sest kõrged ja haritud enamlased on sellega rahul. Te ei tea midagi, kes te hääle andsite Põhiseadust rahvahääletusel heaks kiites sellisel kujul. Riigikohus teab paremini, mida selle lausega Põhiseaduses mõeldi.
Ehk siis mida nüüd teha saab? Sisuliselt selliselt kaaperdatud riigis, kus enamlased koostavad JOKK skeeme Põhiseadusest mööda minekuks ja selle skeemi osa on Riigikohus, siis kuhu veel kaevata?
Poola konservatiivne valitsus proovis. Tegi selleks Põhiseaduskohtu, aga enamlaste liitlased Euroopas panid püsti tõelise lärmi selle peale. Nüüd on poolakad taganemas oma suveräänsusest oma riigis ise kohtut mõista ja oma põhiseadust kaitsta, sest muidu jäetakse nad eurorahadest ilma.
Seega kuhu kaevata kui Riigikohus koostab JOKK skeemi kasutades kommentaare Põhiseadusele?
Riigikohtusse? Ei tundu nagu väga lootustandev. Seepärast enamlased irvitavadki näkku, kui me räägime Põhiseaduse rikkumisest ja valimiste ebaseaduslikkusest.”
