Liberaalne Eesti on üle võtnud Lääne-Euroopas juba tavalise suhtumise, et kõik migrantidega seotud asjad on kaetud pühaduse oreooliga ja isegi kui mängus on vanakuri ise, ei tohi rändlejates kahelda.
Postimees kirjutas nädala eest: “Ukraina paljastas salatrükikoja, kus trükiti venemaalastele valepasse” ehk “Ukraina julgeolekuteenistus paljastas koos politseiga võltsdokumentide tootmise ja müügi piirkondadevahelise skeemi. “Klientide hulgas oli Venemaa kodanikke, kes üritasid end võltsitud dokumentide alusel Ukrainas legaliseerida või lahkuda Euroopa Liitu,” märkis SBU.”
Kolumnist Karl Olaf Rääk kirjutas seepeale sotsiaalmeedias: “Vaat kui tubli. Kahjuks ei jätkunud meie uurival ajakirjandusel võhma selgitamaks, kui palju võltspassidega venemaalasi on Eestisse imbunud. Jutt uhiuutest Ukraina passidest liigub juba üle aasta, aga võimude ja ajakirjanduse poolt kuuldub ainult… mitte midagi ei kuuldu. Võltspasside vorpimine Ukrainas on pahategu, nendega Eestisse tulek aga tore, sest me peame olema solidaarsed, kukkuvad pommid ja muu säärane.”
Tõepoolest, keegi Eestis ei liiguta kulmugi, kaalutlemaks, kas ja kui palju on nende “vabrikupassidega” rahvast Eestisse tulnud.
Eestis aga on pikemat aega valitsenud üks täiesti ebardlik mõttelaad, mis peab täiesti loomulikuks Ukraina põgenike saabumise Eestisse ja Euroopa Liitu Venemaa kaudu.
Ukraina sõdib elu ja surma peale vaenlasega, kes tahab teda hävitada; riigist põgenevad inimesed, kes tahavad sõja jalust ära, aga Läände, mitte Venemaale – ja need inimesed tulevad ühtäkki sellesama agressorriigi kaudu, ja veel massides, mis ületavad arvukuselt otse Ukrainast tulijaid.
See on igasuguse normaalse mõtlemise vastu – nii nagu Põhja-Korea dissident saabuks lennukiga otse P’yŏngyangist. Ükski agressor pole huvitatud sellest, et tema ohverriigi rahvas, kes on tema vastu, pageks turvalisse kohta läbi tema enda territooriumi. Kui selline rahvas aga läbi lastakse, siis peavad olema suured ja otsesed kasud mängus – ja tõenäoliselt on selleks oma agentuuri sokutamine Läände.
Kogu see migratsiooniprotsess on kindlasti FSB kontroli all ja Venemaad teades ei toimu mitte miski nii, et Kreml sellest kasu ei saa. Järeldus on ainult üks: ukrainlaste massiränne läbi Venemaa teenib otseselt Putini huve. Eesti riigi naiivsus ja liberaalide poliitkorrektsus lubavad Venemaal omi plaane ellu viia. Ja ei maksa eriti loota sellele, et PPA on võimeline vaenlasi piiril välja sõeluma: nende vastas on ikkagi maailmatasemel luure.
Selleks, et üle Venemaa piiri tulevaid ukrainlasi vähem kontrollitaks, võitlevad Delfi toel paduputinistid. Vene Delfi avaldas loo „Eesti riigi põhivaenlased on ukraina põgenikud? Vabatahtlik arvab, et piirivalvurid Narvas arvavad just nii“. Ehk: „Rubikuse“ nimelise Venemaaga tihedalt seotud organisatsiooni aktivist Anna Zimelzon nõuab, et eestlased laseksid üle oma piiri sisse kõiki ja tausta kontrollimata – olgu need sisserändajad tulnud Venemaalt, Donbassist, Krimmist. “Ei ole vaja otsida põhjusi, et mitte lasta inimesi sisse. See on inimõiguste rikkumine. Palju võib nendelt pärida sõja ja Putini kohta? Peab toimima süütuse presumptsioon. Inimene ukraina passiga on sõjapõgenik. Punkt.“
Punkt on siiski mujal. Ukraina pass ei taga omaniku ukrainameelsust. Sest see pass võib olla trükitud nii eelnimetatud salatrükikojas kui ka FSB “liinil”.
See on ka valitsusmeelsete eestlaste hulgas väga levinud arvamus, et kui inimene ütleb, et ta on ukrainlane, siis ongi kõik, talle tuleb kõik teed lahti teha, isegi uurimata, kas ta pole mitte FSB tahtel ukrainlaseks saanud.
Enne Krimmi annekteerimist imbusid sinna arvukad “kohalikud”. Üle Vene piiri on ilmselt siiagi ilmunud mitte ainult viienda, vaid ka kuuenda ja seitsmenda kolonni jagu putiniste. Aga see-eest on Eestil siseminister, kes olevat Narvas ära hoidnud Isamaa kavandatud verevalamise, nagu ta ise venekeelsele meediale väitis.
Uued Uudised