Sellest, et enamik Ukrainast tulnud sõjapõgenikest on venekeelsed, räägib nüüd juba ka peavoolumeedia, aga endiselt ei taheta rääkida sellest, et nad on ka julgeolekuoht – kui mitte otseselt, siis kaudselt kindlasti.
Delfi kirjutas alles hiljuti sellest, kuidas “ukrainlannadest” õpetajad nõuavad, et neil lubatakse siin rääkida ja tegutseda vene keeles. Isegi kui nad on Ukraina patrioodid, tähendab see laias laastus ühte – sada tuhat põgenikku laiendavad niigi venestunud Eestis “vene maailma” veelgi. Paradoksaalne, aga see on kasulik Kremli režiimile, kui Balti riikides tugevneb ukrainlaste abil venekeelne kogukond – sinna saab siis lihtsamalt venepärast mürki tilgutada.
Kahtlemata on Putinile ülimalt kasulik Kaja Kallase algatatud ukrainlaste vaba sissepääs Eestisse, kusjuures osa agressiooniohvritest tuleb siia läbi agressorriigi Venemaa. Kremlile peab see meeltmööda olema, muidu nad ei laseks “ukrainlastel” nii vabalt liikuda. Ilmselt on Eestis koos selle rändega juba tugev vene “viies kolonn” sees, et uut Krimmi korraldada.
Sellest, et Eesti riigil pole siin toimuvast aimugi, tõestab märge siseministeeriumi kodulehel: “Eestisse sisenenud Ukraina kodanikest on 84 657 piiril öelnud, et plaanivad mingiks ajaks Eestisse jääda.” “…on öelnud, et plaanivad” kõlab just nii, et siseministeerium muud midagi nende saatusest ei tea.
Reformierakonna algatatud venestamisprotsess jookseb väga hästi kokku Keskerakonna poliitikaga. Tallinnas on võimul venemeelne (mitte tingimata Putini-meelne) linnavalitsus, kes näib ehk riigile lojaalsena, kuid kindlasti ei tööta nad rahvusriigi ja eestluse nimel, vaid võitlevad Lasnamäe huvide eest ehk nende prioriteet on venekeelne kogukond. Kindlasti meeldib Keskerakonna vene tiivale ka ukrainlaste massisaabumine, sest mistahes venekeelsed laiendavad “vene ruumi” pealinnas veelgi, võimaldades kindlustada vene keele positsiooni.
Mihhail Kõlvart on tark poliitik – erinevalt Yana Toomist ei nori ta kellegagi ega ütle ülearust sõnagi – ta laseb asjadel kulgeda omasoodu, sest kõik töötab vene kogukonna heaks. Muuhulgas on tema juhitav Tallinn kaasa läinud rohepöördega – tahetakse rajada aastaringsed jalgrattateed, samas kui jõulude eel on kõrvaltänavate kõnniteed nagu klaas. Pole mingit alust arvata, et vene mentaliteediga linnas midagi edaspidigi paremaks muutuks.
See on tüüpiline nõukogulik käitumine – nagu omal ajal viidi küsimusi esitamata ellu Moskva direktiivid, nii viiakse praegu ellu Brüsseli omad. Tallinna linnavalitsus teeb rohelollused kaasa, sest ühest küljest on nad nõukogulikult võimulojaalsed ka rumalustes, teisalt on neil lihtsalt “poohui”, mis rohepöördest saab.
Kui kliimavõitlus lõpeb kord samamoodi, nagu Gorbatšovi alkoholismi-vastane võitlus, siis ei saa keegi samas Kõlvartile ette heita, et ta on midagi tuksi keeranud, sest ta lihtsalt ei esine kliimahüsteeriliselt, ta täidab ainult käske. Vene kogukonnale saab rohepöörde läbikukkumist serveerida nagu eestlaste läänelikku lollust, sisendades venelastele veelgi kindlamalt, et see põlisrahvas ei saa millegagi hakkama, aga linnavalitsus on Lasnamäe jaoks “nii palju” ära teinud.
Kuigi Putin ihub Eestile raudselt hammast, võib tema korraks kõrvale jätta ja vaadata seda, kuidas venekeelse maailma ümber toimuvad Eestis meeletud mängud. Rahvusmeelsuse minetanud ettevõtjad tahavad venekeelset odavtööjõudu ja rahvusriigi saatus neid ei huvita. Reformierakond koos oma sotsidest ja “kahesajatajatest” sabarakkudega tegeleb ukrainlaste kinnistamisega, lootes ilmselt neist tulevikus endale valijaid (“Meie lasime teil ju siia tulla!”). Keskerakonnas võimutsev vene tiib loob siia igasuguste vahenditega veelgi laialdasemat “vene maailma”, tõrjumaks eesti keele pealinnast ja Ida-Virumaalt üldse välja. Eesti meediamaastik on täis Venemaalt põgenenud liberaale, kes tilgutavad samuti siia vene mürki.
Lõpuks võidab sellest kõigest Putin – kõik riigid, kus vene keel on tugevalt sees, on nii või teisiti Kremli mõjusfääris.
Tallinn aga saab või on juba saanud venekeelsete tõmbekeskuseks, sest nagu märgiti ka Delfi loos, tulid “ukrainlannad” Eestisse just venekeelse keskkonna pärast. See aga tähendab lisaks Peterburile ja Königsbergile veel üht Vene linna Balti mere ääres.
Eestlastel, eriti noorematel põlvkondadel, aga tuleb taas oma kodumaal vene keelt õppima hakata, sest muidu ei saa nad oma maal tööd – juba praegu nõutakse paljudes töökohtades vene keele oskust. Venemaa, vene keel ja vene mentaliteet on tagasi ning eestlasi sunnitakse taas venekeelestuma. Eesti Ekspress on kirjutanud sellest, et noored arstid lähevad võõrsile tööle, sest seal saavad nad inglise keelega hakkama, Tallinnas aga nõutakse, et nad oskaksid või õpiksid vene keelt.
Uued Uudised