Viimatisel Lääneranna vallavolikogu istungil oli esimeseks arutelupunktiks vallavolikogu liikmete arvu vähendamine seniselt 21-lt 17-le. Koosseisu vähendamist põhjendati sellega, et vallas on veidi üle 5000 elaniku ning sellise suurusega valla puhul on kehtestatud minimaalseks volikogu koosseisu suuruseks 17 saadikut.
Seaduses on must-valgel kirjas: üle 5000 elaniku puhul on volikogu suurus VÄHEMALT 17 liiget. Ehk siis need 17 saadikut volikogus on minimaalne volikogu suurus ja tähendab seda, et ei ole mitte mingisugust põhjust, miks ei võiks jätkata 21 volikogu liikmega.
Toodi välja ka kokkuhoiu mõte. Volikogu liikme tasu iga istungi eest on 50 eurot. Kui volikogu liige kuulub komisjoni, siis selle eest on tasu veel 20 eurot. Olgu üteldud, et kõik volikogu liikmed ei kuulu komisjonidesse. Nelja volikogu koha vähendamine toob aastas kokkuhoidu 2400 eurot. Kulu väheneb siis veel komisjoni istungite pealt.
Need summad on aga isegi meie valla mõistes sellised, mille kokkuhoid ei anna mitte midagi, küll aga vähendame me jõuliselt esindusdemokraatiat ning täitevvõimul on veelgi lihtsam volikogu kontrollida.
Mulle on täiesti vastuvõetamatu, et järjest ja järjest kärbitakse meil just demokraatiat, seetõttu kutsusin istungil saadikuid mitte volikogu koosseisu vähendama: “Praegune 21-liikmeline volikogu koosseis on küllalt paraja suurusega – on võimalik, et volikogus saavad valla suuremad piirkonnad oma saadiku näol siiski esindatuse. Kui me vähendame volikogu koosseisu, siis me vähendame esindusdemokraatiat, vähendame valijate hääle kaalu. Ühe saadiku kohta tuleb rohkem valijaid ja valija ning saadiku vaheline side jääb nõrgemaks ja anonüümsemaks. Väheneb ka kodaniku mõju volikogule. Volikogusse on raskem sisse saada, sest lävend läheb kõrgemaks. Miinuspoolele lisandub ka see, et mida väiksem on volikogu, seda kergem on täitevvõimul volikogu kontrollida.
Samuti jääb kitsamaks nö volikogu profiil – vähenenud liikmeskonna seas ei ole enam esindatud erinevad eluvaldkondade esindajad – inimesed oma erinevate tugevate külgede ning maailmavaadetega, mis kuuluvad siiski laiapõhjalise demokraatia juurde.
Tegelikult võiks üldse arvestada rahva arvamusega sagedamini kui kord nelja aasta jooksul ja kasutada valimiste vahelisel perioodil ka rahvahääletuse võimalusi, sest ka siin vallas on volikokku valitud saadud, aga väga suure osa seadustatud otsuste jaoks pole valimistel mandaati küsitud ega antud.”
Sõnavõtu lõpus küsiti minult, mida tähendab siis see, et Lääneranna valimisliit ei ole teatud otsuste ellu viimiseks mandaati küsinud ega saanud. Minu vastus oli, et valimisliidu lubadus aastal 2021 oli nt “värvime valda”, selle asemel mindi aga koole kärpima ja sulgema. Seega sõna otseses mõttes, selleks ei küsitud ega saadud valijatelt mandaati.
Volikogu enamus toetas siiski volikogu liikmete arvu vähendamist ning järgmisel perioodil on Lääneranna valla volikogus 17 saadikut.
Neljapäevase istungi päevakorras olid veel mõned punktid. Kõik ikka meie valla ja vallaelanike heaks ning hüvanguks, mis panigi mind vallavanemalt küsima, et kõik need volikogu ette toodud eelnõud siin on mõeldud ikka alati valla elu parandamiseks, asjade läbipaistvamaks tegemiseks jne jne, aga kuidas siis ometi on olukord selline, et veel rahulolematumad vallakodanikud valla juhtimise ja korraldusega on veel vaid Eestis ühes omavalitsuses.
Eeva Helme, volikogu liige (EKRE)