Meediast saab lugeda, et pedofiilsete kuritegude eest karistatud Marko Villemson on Ihaste ratsakeskuses tagasi.
Samas asutuses tegutseb ratsakool, kus 2020. aastal Villemson direktor oli. Talle esitati toona süüdistus, mille kohaselt oli ta korduvalt olnud lapseealisega suguühtes või teinud temaga muud sugulise iseloomuga tegu.
Samuti süüdistati Villemsoni lapseealise seksuaalses ahvatlemises, olles varem pannud toime sarnase kuriteo. Pange tähele: olles ka varem pannud toime sarnase kuriteo! Vangis veetis Villemson kõigest kuus kuud! Ja nagu eespool mainitud on mees ratsakoolis tagasi.
Ihaste ratsakeskuse juhataja Kaire Kalm põhjendab oma otsust Villemsonile talli uksed avada nõnda: „Tema hobuste treenimise meetodid ja teadmised on raudvara, mida tuleb edasi anda.“
Artiklis on toodud ka murelikud kommentaarid lapsevanematelt ja teisteltki, kes väljendavad hämmingut, kuidas on pedofiilil taas võimalik asuda tööle asutusse, kus on võimalik kokku puutuda väikeste lastega. Kaire Kalm on konkreetne ning lajatab: süüalune oma karistuse kandnud, sellega on teema lõpetatud! Ja nii ongi!
2024. aastal võeti Riigikogus vastu lastekaitseseaduse muudatus, mis võimaldab karistuse ära kandnud pedofiilidel asuda tööle lasteasutustesse.
EKRE Riigikogu fraktsiooni liige Kert Kingo tõi toona põhjalikult välja kõik vastavad punktid ja põhjendas südikalt, miks ei või niisugust seadusemuudatust vastu võtta. Meie fraktsioon võitles selle eelnõu vastu mitme kuu vältel. Olgu meenutuseks siinkohal välja toodud, millele Kert Kingo eelnõu menetluse käigus korduvalt viitas:
„Seadusemuudatusega nähakse ette anda Sotsiaalkindlustusametile õigus tunnistada isikule kehtiva lapsega töötamise piirang kehtetuks neil isikutel, kes on kohtuotsuse kohaselt toime pannud nt järgmised kuriteod: seksuaalse ahistamise; raske tervisekahjustuse tekitamise; pantvangi võtmise; seadusliku aluseta vabaduse võtmise; võõra lapse hõivamise; lapse müümise ja ostmise; perekondliku kuuluvuse muutmise; väljapressimise.
Kõiki neid kuritegusid on pedofiilidel võimalik alaealiste laste puhul oma haiglase huvi toitmiseks toime panna. Vastuvõetud seadusemuudatusega nähakse ette, et lastega töötamise piirangu kehtetuks tunnistamise otsuse alusel eemaldatakse karistusregistri päringu vastusest karistusandmed, sh lastega töötamise piirang. Seega ei kuvata karistusregistri vastuses enam laste suhtes toime pandud tegusid ega sellega kaasnenud lastega töötamise piirangut. Kokkuvõttes puudub seaduse kehtima hakkamisest (tööandjatel) igasugune ülevaade, kes lastega töötama hakkavad.“
Seadusemuudatus võeti Riigikogus vastu, oma panuse andis Delfi faktikontroll, kes tembeldas EKRE väljatoodu lausvaleks. President Alar Karis kuulutas seaduse välja vahetult enne 2024. aasta jõule.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel saatis fraktsioonijuht Martin Helme presidendile ka kirjaliku palve seadust mitte välja kuulutada, tuues välja, missugused ohud lastele seaduse jõustumisel kaasnevad.
Lootus oli, et president tellib enne seaduse välja kuulutamist põhjaliku õigusanalüüsigi, aga seda ei juhtunud. Kõige lühematki kommentaari ei tulnud kogu selle perioodi vältel õiguskantsler Ülle Madiselt, kes täidab muuhulgas ka lasteombudsmani rolli. Seadus kuulutati avalikkusele välja „abivajavate laste märkamise ja abistamise“ seaduse nime all.
Ja nüüd võib meedia avaldada artikli artikli järel väljendades hämmingut, kuidas ometi on võimalik, et pedofiilid töötavad asutustes, kus on võimalik kokku puutuda lastega, rong on läinud. Selline asi on meil Eesti seadustega lubatud ja kõige kõrgemal tasemel heaks kiidetud.
Masendav, kas pole?!
Eeva Helme, EKRE