Pole imestada, et ühiskonnas on uskumatult kehv suhtumine rohkem lapsi ilmale toonud naistesse, kui riigi juhtkond ise seda põlgust välja näitab, kirjutab Lääneranna volikogu liige Eeva Helme.
Viimase valitsuskriisi kutsus esile nelja Riigikogu erakonna algatus tõsta laste- ja suurperede toetust, mille kohaselt tõuseks esimese ja teise lapse toetus 60-lt eurolt 100-le ning suure pere toetus kolme ja enama lapse eest 700-le eurole. Keskmisele kolmelapselisele perele oleks toetus kokku 1000 eurot. Eelnõule kirjutas alla 54 rahvasaadikut, neist mitte ühtegi Reformierakonnast. Peaminister Kaja Kallas informeeris meid valitsuse pressikonverentsil, et kui vastav seadus vastu võetakse, astub ta tagasi ja proovib moodustada uue valitsuse Isamaa ja sotsidega.
Riigis on käivitunud taas 2000. aasta algusest tuttav debatt: kas raha paneb naise sünnitama, kas riigil on eetiline raha eest lapsi osta ja kui alandav selline asi ikkagi naisele on. Taas tuntakse muret, et ehk läheb ikkagi makstav toetus vanematel lihtsalt kõrist alla.
Tekib küsimus, kas ema või emadust planeerivat naist, olgu seda siis esimese või juba mitmenda lapse puhul, on võimalik kuidagi rohkem alandada ja solvata, kui nende samade üsnagi vastikute jutupunktidega. Neile, kes laste saamist vaid niisuguse nurga alt suudavad näha, on ilmselt suur üllatus, et on naisi, kes tõesti tahavadki lapsi saada, suure pere luua ning niiviisi pühenduda. Suurem laste- ja peretoetus aitab neil peredel igapäevaselt kergemini toime tulla. Ammu peaks olema paljulapseliste perede puhul välistatud suhtumine, et järelikult vanematel puuduvad rasedust vältida oskavad teadmised, või lausa parastav mõtteviis majanduslikult ots-otsaga toime tulemise korral – noh, ise ju olete süüdi!
Eesti keelt emakeelena kõnelevaid inimesi oli Statistikaameti andmetel aastal 2021 ca 64%. Hiljuti esitleti küll aruannet, mille kohaselt hõiskasid suurimad meediaportaalid, et 30 000 Ukraina sõjapõgeniku püsivalt Eestisse jäämine lükkaks Eesti rahvaarvu kahanemist edasi enam kui 20 aasta võrra, ometi ei aita see mitte kuidagi kaasa eestlaste või eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste osakaalu tõusule ühiskonnas. Pigem ikka vastupidi. Seega püstloodis kahaneva Eesti rahvaarvu puhul tuleb soodustada ja toetada iga lapse sündi ja kasvamist. Suurendama peaks ka nende süsteemide rahastust, mis hädas olevaid lapsi aitaks kiiremini märgata ja aidata.
Politoloog Triin Lauri toob Postimehes välja: „Pigem näib olevat nii, et lapsesaamise soovi tõukab tagant lapsi väärtustav ühiskond. Sellise ühiskonna loomisel on oma roll lastetoetustel, aga ka näiteks paindlikel vanemahüvitistel, heal tasemel alusharidusel ning lapsesaamise võlusid ja valusid arvestavatel normidel.“
Igaüks saab teha nüüd ise järelduse, kuivõrd meie ühiskonnas lapsi väärtustatakse. Alustame sellest, et meie riigil on peaminister, kes ähvardab tagasi astuda, kui vastu võetakse seadus, mis laste- ja suurperede toetust tõstaks. Meil on ametis valitsus, mis esimese asjana tüüri juurde jõudes kärpis laste huvihariduse rahastamist. Meil on hariduspoliitika, mis sulgeb maakoolide põhi- ja algkoolide viimased kooliastmed. Väiksemate paikade gümnaasiumide puhul makstakse lausa toetust, kui need seal kinni pannakse. Kui teie lapsel on vaja mingitki keerulisemat ravi, siis selleks Haigekassa rahastust ei leia jne, jne. Mida siin siis imestada, et ühiskonnas on uskumatult kehv suhtumine rohkem lapsi ilmale toonud naistesse, kui juhtkond ise seda põlgust eesotsas välja näitab.
Alavääristava suhtumise hääletoru võimendamiseks ei pea kuigi kaugele otsiva pilguga vaatama, Feministeeriumi toimetajad on alati valmis appi tulema. Nii ka sel korral. Nimelt teab Kadi Viik ja teavitab meidki, et pere kolmanda lapse sünni suurem toetamine ongi lihtsalt naisi alavääristav – „Pronatalistlik „ostame beebisid“-poliitika on ajast ja arust.“
Ja tulles tagasi peaministri juurde, siis mille poolest erineb tema suhtumine kõigisse emadesse suvalise veebiportaali toimetaja omast?! Tema esineb veelgi mahlakamalt! 16.05.2022 tuli Kaja Kallas Riigikogus välja järgmise seisukohaga:
„Kuulates kogu seda juttu nendest peretoetustest rääkimas siin vanemate meeste poolt, kuidas kasutatakse naiste kohta väljendit fertiilses eas, nagu räägitakse mingitest, vabandust, aga mitte inimestest. Teate, see on nii solvav, see on nii solvav. See kõlab täpselt niimoodi, nagu teie arvates oleks naine mingi sünnitusmasin. Lased aga toetuse sisse, laps vupsab välja ja kõik. Ei ole nii. Lapsed sünnivad armastusest ja teate, kui te tõesti tahate nii õudsalt sündimust tõsta, siis kõige sobivam meede selleks on lõpetada igasugune tüdrukute harimine, panna nad tubadesse kinni, et nad sealt välja ei saa ja lapsi hakkab sündima nii, nagu mühiseb, siis kui nad on nii, nagu teie ütlete fertiilses eas. Ärge rääkige naistest nagu loomadest. Naised on inimesed ja teevad oma otsuseid ise. Nagu ma ütlesin, sa otsustad lapse saada siis, kui tunned ennast turvaliselt. Lapsed sünnivad armastusest, kui peres on selline kokkuhoidev emotsioon. Nendes riikides, kes jagavad meiega sama väärtusruumi, seal paraku laste sündivus on enam-vähem samasugune nagu meil ühe naise kohta ja sellel põhjusel, et naistel on ka muud eneseteostusvahendid kui ainult sünnitada ja täita seda teie unistust siis tohutust juurdekasvust.”
Ühesõnaga, peaminister väljendas enda solvatust solvates absoluutselt kõiki emasid, eelkõige aga suurperede emasid kõige hullemal moel. Me ei näe mitte mingisugust hukkamõistu avalikus ruumis sellele sõnavõtule, kuigi Kallas peab võimalikus suure pere loomist vaid naiste puhul, kellele tüdrukueas hariduse andmine on lõpetatud.
Fertiilset iga, mis on lihtsalt teaduslik termin vastavas arutelus, seostab ta loomadega. Ta küll kutsub üles teisi mitte rääkima naistest nagu loomadest, ometi, just nii ta ise naistest – emadest – räägibki. Kui ta ise viitab haridusele, siis tuleb nentida, et peaministri harid(t)ustee lõppes ilmselt juba enne selle algamist? Ükski haritud inimene ei luba endale kasvõi sellist lauset: „Lased aga toetuse sisse, laps vupsab välja ja kõik.“ Just nii peaminister aga oma arusaama sõnastas. Ühesõnaga järjekordselt täiesti uskumatu sõnavõtt Kaja Kallaselt tema ametiaja jooksul ja neid nagu isegi teate, on olnud palju. Aga ei mingit skandaali poliitiku retoorika teemal!
Mis aga rohkemgi pahandab on see, et suu on vett täis kahel suurperesid esindavatel organisatsioonil: Eesti Lasterikaste Perede ja Eesti Suurperede Liidul. Ei kippu ega kõppu! Kas teie meelest on tõesti peaministri suhtumine kuidagigi aktsepteeritav emade, eelkõige suurperede emade aadressil? Aastaid üritatakse luua mingit toredat kuvandit suurest perest, millesse, nagu me näeme, tegelikult ju mitte keegi ei usu.
Tänasel lastekaitse päeval kuuleme ilmselt jälle kogu päeva vältavaid kõnesid ja avaldusi, kui oluliseks meie riigis lapsi peetakse. Ühiskondlikul tasandil puudub elementaarne lapsi, emasid, peresid väärtustav suhtumine. Ja see ometi oleks ju tasuta! Rahalise toe suurendamise võimalus lasterohketele peredele tänases majanduslikus olukorras, kus ainuüksi inflatsioon on 20,1%, toob aga esile meie väga ebameeldiva palge. Piinlik ja valus ühekorraga! Aasta tiitliteta saab iga ema, isa ja suurpere hakkama, aga niisugustel puhkudel oleks vaja neil liitudel selgelt välja näidata, et meil on väärikus, me seisame endi eest!
Lõpetuseks aga peaministrile kontekstis, milles ta ise paistab elavat ja uskuvat, et tema ongi uus raudne leedi, ühelt ja ainsalt raudselt leedilt Margaret Thatcherilt kaks asjakohast tsitaati:
„Naine, kes mõistab majapidamises ette tulevaid probleeme, saab paremini aru riigi juhtimise probleemidest.
“Ei ole olemas sellist asja nagu ühiskond. On mehed ja naised ja perekonnad”.