Üleeile eetris olnud “Esimeses stuudios” tõi Rain Epler ühe absurdse kulu ja üleüldse mõistusevastase teona välja metsade uputamise. See reaalselt on asi, millele mõtled, et pole võimalik, et keegi tõesti lasebki täies elujõus metsa vee alla, sisuliselt mädanema, et pole ju võimalik, aga näe, tehakse ja lastakse ning ohoh, kus sellele veel raha kulub!
Näiteks 2026. aasta riigieelarves on elurikkuse kaitseks (fookusega märgalade, soode ja looduse taastamisele) ette nähtud 23,3 miljonit eurot. 23,3 miljonit!
Nii, ja kui Rain juhtis eilses saates tähelepanu, et meil on riigis kuluprobleem – tulu loobitakse absurdsete asjade peale, nagu seda metsade uputamine kahtlemata on, ja seepärast ongi kulud ülepea kasvanud, siis minister Keldo teatas, et rahu ainult rahu, kõik on korras, metsade soostamiseks ei kulu üldse maksumaksja raha, see tuleb kuskilt Euroopa fondist ja meie eelarvet, meie majandust üldse ei mõjuta.
Märgin ära, et Eesti maksab Euroopa Liidu liimemaksuks aastas ca 550 miljonit eurot. See on konkreetselt meie maksumaksja raha. Tagasi saame me Euroopa Liidust raha nende poolt ette nähtud projektide rahastamiseks, mille hulgas siis ilmselt ka seesama metsade uputamine.
Jällegi on asjakohane viidata Margaret Thatcherile, kes ütles: “There is no such thing as public money. There is only taxpayers’ money.” (Pole olemas sellist asja nagu avalik raha. On ainult maksumaksja raha.)
Mis see Euroopa Liidust või fondidest tulev raha siis muu on, kui ka ju maksumaksjate raha!
Aga Keldol tuleb raha seina seest.
Lisaks paneb ikka õhku ahmima Keldo väide, et kuna see metsade soostamiseks mõeldud raha tuleb Euroopast, siis meile see midagi maksma ei lähe, eelarvet ei mõjuta, majandust ei muuda. Kuidas saab midagi sellist väita – ei mõjuta majandust, ei mõjuta eelarvet?!
Metsa majandamine ja sellega seotud puidutööstus on Eesti majandusele, väliskaubandusele ja maapiirkondade tööhõivele üks olulisemaid ja strateegilisemaid sektoreid, pakkudes tööd rohkem kui 50 000-le inimesele.
No ma ei tea, kui mulle tuleb tänaval keegi vastu ja ütleb, et kuule, ma maksan su veearve kinni, lase kraanist vett põrandale ja ujuta kogu kodu üle, see on sulle täiesti tasuta, midagi maksma ei lähe, annan sulle veel paarsada eurot lisaks, saad popcorni osta ja veevulinat jälgides seda nosida. Ja korraks oletame, et ma tõesti teeksingi seda, siis ilmselt järgmiseks suunataks mind vaimse tervise kontrolli, ehk määrataks mingi kangem ravigi ja lisaks rahaline kahju – ei taha mõeldagi!!!
Aga nii kaua, kuni meil on poliitikud, kes räägivad kogu aeg mingist nö anonüümsest ei kellegi rahast, aga kasutavad seda kui enda isiklikku raha, siis seni seda raha loobitakse. Maksumaksja raha küll ÜLDSE ei kulu, aga kõikvõimalikke makse tuleb tõsta järjepidevalt, sest raha ei jätku, koguaeg on puudu.
Täna laseme metsad vee alla, järgmiseks…
