Suuremal osal läänemaailmast on kinnisideeks süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine. See tähendab tavaliselt mõtet väidetavalt CO2-te tootva tööstuse, näiteks fossiilkütustel töötavate elektrijaamade, terasevalukodade jms vähendamiseks. Seega ei tundu CO2 heitkoguste vähendamise eesmärk Aafrikas söeküttel töötavate elektrijaamade ehitamise kaudu kohe hea mõte olevat, kuid see vähendaks CO2 heitkoguseid kindlasti märkimisväärselt.
Praegu on Aafrikas 600 miljonit inimest, kellel puudub juurdepääs elektrile. Kuid need inimesed teevad ikkagi perele süüa ja peavad talvel soojas püsima. Kuidas nad neid väga inimlikke ülesandeid täidavad? Nad süütavad tuld. Mida nad kütusena kasutavad? Nad koguvad kütust lähiümbrusest. See kütus koosneb sellistest materjalidest nagu puit ja sõnnik. Sõnniku koguvad nad oma kariloomadelt või ehk naabruskonna metsloomadelt. Puitu saavad nad looduskeskkonnast.
Nad lähevad ümbritsevasse põõsastikku ja koguvad surnud puid ja oksi. Nad langetavad ka puid. See on raske töö, ma tean seda isiklikust kogemusest, sest olen mitu korda põõsaspuitu kogunud. Telkimisreisidel ja päevareisidel põõsastikus kogume meie, lõuna-aafriklased, üsna sageli looduslikku kuiva surnud puitu, et teha lõuna- või õhtusööki. Lemmikajaviide on grillimine ehk nagu me seda kutsume, braai tegemine.
Sügaval maapiirkonnas elavate hõimurahvaste jaoks, kellel puudub elekter, pole grillil lõuna- või õhtusöök lõbu, vaid pigem ellujäämine. Puude kogumist peetakse naiste tööks ja pole haruldane näha Aafrika naisi pikki vahemaid kõndimas, suured puuhunnikud peas. On hämmastav, milliseid koormaid nad suudavad peas tasakaalus hoida.
Puidu ja sõnniku põletamine tekitab suitsu, lisaks puidus ja sõnnikus sisalduvatest lisanditest eralduvaid gaase ning tohutul hulgal CO2-te. Seega kujutage ette miljoneid tulekahjusid iga päev. Kujutage ette ka seda, kui kiiresti saaks CO2 heitkoguseid vähendada, kui kõik need inimesed oleksid elektriga ühendatud.
See oleks suurepärane. See peab juhtuma õigel ajal. Elektrit saaks toota söeküttel töötavates elektrijaamades, põletades sütt puhtalt ja suure moodsa tõhususega. Selliseid elektrijaamu tuntakse HELE-tehnoloogiana. HELE on sõna-sõnalt kõrge efektiivsusega ja madala heitkogusega.
Kuigi see võib tunduda ebaloogiline, oleks HELE söeküttel töötavate elektrijaamade ehitamine keskkonnale ja inimeste tervisele hea, kui neid Aafrikas massiliselt ehitataks.
Kelvin Kemm
Allikas: Cfact