Pühapäevases saates “Räägime asjast” ütles Martin Helme ajakirjanik Vilja Kiisleri algatatud natsijahi kohta, et me ei ela enam 1930. aastates ja EKRE-l on tänasel päeval tähtsamaidki asju teha.
Tegelikult tuleks praegu, valimiste eel, rääkida neljarealistest Eesti teedest, Postimehe “Valedetektor” aga tellis hoopiski Kolmanda Reichi teedeanalüüsi.
Paraku tõstis just Kiisler selle teema üles, sest tema arvates on natsiteema EKRE nõrk koht – seejuures luges ta üles ka Jaak Madisoni ammused ütlused, sest midagi eriti värskemat polnud. See teema on Postimehele nii armas, et nende “Valedetektor” kukkus lausa ajaloolase abiga tõestama, kuidas osa teid olevat rajanud Weimari vabariik, Hitler olevat mõelnud vaid sõjalise kasutuse peale ja nii edasi.
Keda see huvitab? Kui keegi soovib jätkuvalt natsi-Saksamaa teemal diskuteerida, siis mingu akadeemilisse ajalooseltskonda ja jätkaku seal! Ega EKRE naispoliitik Kadri Vilba poleks samuti teemat tõstatanud, aga natsikütt Kiislerile oli seda vaja, et EKRE-vastaseid kirgi üles kütta! Saates tulnuks rääkida EKRE-st ja neljarealistest tänapäeva teedest, Kiisler aga viis ise jutu minevikku, kust koorusidki välja Saksamaa teed.
Rahvuskonservatiivid elavad tänases päevas, kandes endaga kaasas seda osa Eesti minevikust, mis on väärt selle alleshoidmist. Praegu on EKRE-le oluline oma majandus- ja kogu valimisprogrammi tutvustamine ning võimule tulles selle elluviimine, hoidmaks Eestit suveräänse rahvusriigina. Vilja Kiisleri ja teiste ajakirjanduslike ideoloogiatöötajate natsijaht ilmselt ongi selleks ellu kutsutud, et inimestel poleks aega EKRE majandusprogrammi süveneda – aga selle on heaks kiitnud ka väga paljud ettevõtjad, ning seal on suur roll korralikul teede-ehitusel.
Ka välisminister Sven Mikser ei taha oponente tõrvates ajaloost lahti lasta. “Meenutame: EKRE puhul on tegu erakonnaga, mis kiidab natside taristupoliitiikat,” ütles Mikser ERR-is. Ütleme siis nii, et sotside puhul on tegu erakonnaga, kes kiidab sadu miljoneid ohvreid nõudnud marksistlikku poliitikat.
On ju Mikser välisminister, kelle poliitika lähtub tema kunagistest kirjandisõnadest: “1917. aastal toimus Lenini juhtimisel Oktoobrirevolutsioon ning moodustati tööliste ja talupoegade riik. Lenin tahtis, et kõik lapsed saaksid õppida ja neil oleks õnnelik lapsepõlv. Nüüd on Lenini unistus täitunud. Nõukogude Liit on kõige suurem riik maailmas ja kõik inimesed on siin õnnelikud.”
Kuna NLiitu enam pole, elab see aeg Mikseri jaoks edasi ilmselt Euroopa Liidus, mis on sama ähvardav ja kiuslik lahkuva Suurbritannia vastu, nagu oli NSVL lahkuda soovivate Baltimaade vastu. Mikseri ajal on Eesti iseseisev välispoliitika ju täiesti hääbunud, alles on vaid Brüsselile järelekiitmine – ENSV-l oli ka välisminister, aga välispoliitikat polnud, see oli Moskva pädevuses.
Urmas Espenberg kirjutas kolmapäeval populismisüüdistuste taustast: “Üheks põhjuseks on see, et räigeid sildistamisvõimalusi (natsid, putinistid, jne.) jääb aina vähemaks. Liiati on need sildid liiga primitiivsed, et valijale tõsiselt mõju avaldada.” Natsijutt on tõesti juba teema, mida kasutatakse siis, kui muud argumendid on otsas. Ehk räägiksime siiski neljarealisest Tallinn-Tartu teest, mitte Saksamaa kolmveeradsajandi tagusest taristust.