Saaremaa Vallavolikogu istungil tuleb 24. septembril esimesele lugemisele EKRE fraktsiooni esitatud eelnõu, millega antakse Saaremaa vallavalitsusele ülesanne valla üldplaneeringu eskiislahenduses esitatud tuuleenergeetika lahendusvariantide keskkonnamõjude ning võimalike taastuvenergeetika alternatiivide ja tingimuste täiendavaks analüüsimiseks.
Täiendava analüüsi tegemine aitab vallavalitsusel kõrvaldada ka puudused menetluses olevast valla üldplaneeringu (ÜP) keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruandest.
Saaremaa valla üldplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele
KSH on valla üldplaneeringu kohustuslik osa ja selle koostamine algatati Saaremaa Vallavolikogu otsusega juba 2018 aastal. Saaremaa vallavalitsuse teabenõude vastusest (juuli 2026) selgub, et KSH ei ole enam ajakohane ning vajab ajakohastamist.
Nii Eesti kui ka Euroopa Liidu seadustest lähtuvatest nõuetest tuleb üldplaneeringu KSH-s välja selgitada kumulatiivsed (KeHJS § 40 ja Euroopa Liidu KSH direktiivi lisa I) ja laiahaardelised keskkonnamõjud varakult, tagades järgmiste põhimõtete realiseerimise: keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte, lõimimispõhimõte, ettevaatuspõhimõte ja vältimispõhimõte (KeÜS §-d 8-11, KSH direktiiv art 1). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS) § 40 tulenevalt peab keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sisaldama ( KeHJS § 40 lg 4 p 6): hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta ning mõju prognoosimise meetodite kirjeldust.
Saaremaa valla üldplaneeringu (ÜP) keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruandest puuduvad KeHJS § 40 lg 4 p 6 sätestatud nõuetest tulenevad uuringud ja hinnangud.
Teadusuuringud näitavad tuulegeneraatorite laiaulatuslikke negatiivseid keskkonnamõjusid
Viimastel aastatel läbiviidud teadusuuringute tulemuste põhjal on tõendatud tuulegeneraatorite negatiivseid mõjusid: põhjaveele, pinnasele, kohalikule ilmastikule, ökosüsteemidele ja populatsioonidele, kasvuhoonegaaside emissioonile, keskkonna saastumisele mikroplastiga, inimeste tervisele.
Enamus teadusuuringuid on läbi viidud oluliselt väiksema võimsuse ja mõõtmetega tuulegeneraatoritel ning puudub selgus nende tulemuste kohaldatavusest oluliselt suurema võimsuse ja mõõtmetega tuulegeneraatorite võimalikele keskkonna ja tervisemõjudele.
Puudub teadmine tuuleenergeetika ja tuulegeneraatorite kumulatiivsetest, sünergilistest ja pikaajalistest mõjudest, kuid selline teave peab olema esitatud Saaremaa valla valla üldplaneeringu (ÜP) keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40.
Eeltoodust lähtuvalt on Saaremaa vallavolikogule esitatud eelnõule lisaks alustatud allkirjade kogumisega rahvaalgatusele, mis kutsub volikogu liikmeid hääletama eelnõu poolt, mis annab vallavalitsusele keskkonnamõjude hindamiseks täiendava ülesande, et tagada ettevaatusprintsiibist ja keskkonna kõrgetasemelisest kaitsest lähtuvate otsuste vastuvõtmine seoses Saaremaa valla ruumilise arenguga.
Mõistame ka eeltoodust tulenevalt, et tuulegeneraatorite tekitatavaid süsteemseid negatiivseid mõjusid ei ole võimalik leevendusmeetmetega teha olematuks, samas nõuavad Euroopa Liidu direktiivid ja määrused (direktiiv 92/43/EMÜ – looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse, määrus (EL) 2024/1991 – looduse taastamise määrus jt.) keskkonna parendamist ja tegevusi, mis ei kahjusta ega halvenda meie elukeskkonda ja loodust.
Tuuleenergeetika keskkonnamõjude lisauuringud raiskaks tarbetult maksumaksjate raha
Eelnõuga ülesande andmine Saaremaa vallavalitsusele juhib tähelepanu sellele, et aastate jooksul on teadusuuringute tulemused näidanud tuulegeneraatorite eelmainitud ulatuslikke ja süsteemseid mõjusid ja tuuleenergeetika mastaapsel kasutusele võtmisel oleks sellised keskkonnamõjud potentsiaalseks ohuks nii meie energia- kui ka toidujulgeolekule.
Saaremaa vallavolikogus on EKRE ettevõtmisel ettevalmistamisel ka volikogu istungi raames läbiviidav vallale olulise küsimuse arutelu tuulegeneraatorite võimalikest negatiivsetest mõjudest keskkonnale. Sellele arutelule on plaanitud kaasata vee, mullastiku ja ökosüsteemide uurimisega tegelevaid teadlaseid.
Mõistame ka seda, et lisauuringute tegemine Saaremaa valla poolt KSH raames, mis kulutaks ka tarbetult maksumaksja raha, ei muuda olematuks juba teadaolevaid tuulegeneraatorite keskkonnamõjusid ning sellest lähtuvalt oleks otstarbekas loobuda tuuleenergeetika arendamise plaanidest Saaremaal.
Ekspertide soovitused: Saaremaale teine kombijaam, mitte tuulegeneraatorid
Selle aasta kevadel toimus Kuressaares energeetikaalane konverents, mille esinejate hulgas oli üks inimene kellel on ette näidata toimiva, odava ja ilmastikust sõltumatu energiavõrgu ülalpidamise ja haldamise kogemus. Jutt käib Arvi Hamburgist, kellel oli saarlastele üks ja väga lihtsalt teostatav soovitus, ehitage Saaremaale, lisaks Sikassaares töötavale kombijaamale, veel üks kombijaam. See suurendaks ja tagaks Saaremaa energiajulgeoleku.
Euroopa Liidus on kriminaliseeritud keskkonnaalased rikkumised
2024 aastal võeti vastu direktiiv, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ( Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1203)
Liikmesriigid, kaasa arvatud Eesti, pidid selle direktiivi ratifitseerima selle aasta maikuus. Selles direktiivis märkame ka positiivset suundumust keskkonnakaitsel ja probleemi tunnistamist, et liikmesriikides ei ole järgitud nõuetekohaseid suuniseid keskkonna kaitsmisel.
Tuulegeneraatorite põhjustatud maalihe Iirimaal
Lõpetuseks näide Euroopa Kohtu (EK) kohtumäärusega keskkonnakaitselistel eesmärkidel tuugenijaama sulgemisest Iirimaal. 2003 aastal toimus Iirimaal, Derrybrieni tuugenijaama põhjustatud ulatuslik maalihe. Massiivne maalihe ulatus 20 kilomeetri kaugusel asuvasse järve ja häiris alamjooksul asuva asula joogiveega varustamist. Euroopa Kohus, leidis, et tuugenijaama ehitamisel ei olnud läbi viidud nõueteohast KSH-d, millega oleks saanud vältida laiaulatuslikku keskkonnakatastroofi ning edasised EK määrusest tulenevate nõuete eiramine viis lõpuks Derrybrieni tuugenijaama sulgemiseni.
Kõikidel Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel ja kodanikeühendustel on õigus esitada Euroopa Kohtule kaebus, kui mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis rikutakse keskkonnakaitselisi määruseid või direktiive.
Anti Kukkela, Saaremaa Vallavolikogu EKRE fraktsiooni esimees, Saaremaa valla üldplaneeringu juhtrühma liige
