Täna seisame koos, et avaldada austust ja tänu Eesti Vabadussõjas osalenud soomlastele, meenutades neid, kes andsid oma elu meie vabaduse eest.
107 aastat tagasi, Soome noore riigi esimestel aastatel, loodi Soome Eduskunna erakondade esindajatest vabatahtlike organisatsioon – Eesti Abistamise Peatoimkond. Vaatamata sellele, et Soome riik ei soostunud ametlikult sõjas osalema, pakkusid soomlased oma tuge vabatahtlike kaudu, astudes Eesti sõdadesse vapruse ja ühtekuuluvuse nimel. Nad olid valmis seisma Eesti vabaduse eest, olles valmis võtma osa missioonist, millel oli suurem tähendus kui üksnes sõjaline võitlus – see oli ka vabaduse ja rahvusväärikuse kaitsmine.
Soome Abistamise Peatoimkond värbas kokku 3700 vabatahtlikku, kuid koos abipersonaliga oli kogu missioonis osalejaid ligikaudu 4000. Esimene kompanii soomlasi saabus Peetri platsile (praegusele Vabaduse väljakule) 30. detsembril 1918, et osaleda pidulikul paraadil.
Esimene soomlasest langenu, aukartust äratav ja iseseisvuse nimel langenud, oli Aukusti Tuominen, kes suri 5. jaanuaril 1919. Tuominen, kelle hukkumise koht oli algul teadmata, maeti alguses Kuusalu kalmistule tundmatu sõdurina. 2013. aastal tuvastati tema isik. Ta oli abielus Sanna Tuomineni, viie lapse isa, kellest viimane sündis pärast tema langemist. Aukusti Tuominenile anti postuumselt Eesti Vabadusristi 3. klass, et tunnustada tema vaprust ja isiklikku panust Eesti vabadusvõitluses.
Täpselt sada aastat hiljem, 3. jaanuaril 2019, pandi tema auks mälestusmärk, mille avamisel viibis Soome kaitseminister Jussi Niinistö.
Esimesed Soome maetud vabadussõdurid on puhkamas Helsingi Hietaniemi kalmistul, kus 1921. aastal püstitati neile mälestusmärk. Täna viibime me samuti siin, Vanakiriku pargis, kus on maetud 31 Soome vabadussõdurit, kelle nimed on igaveseks talletatud ausamba jalamile. Kokku kaotas Eesti Vabadussõjas oma elu 146 soomlast, kuid nende vaprus jääb igavesti meie südamesse.
27. mail 1923, just siin, püstitati see ausammas. 28. mail 2023 tähistati ausamba avamise 100. aastapäeva. Ausammas, mille autoriteks on Soome skulptor Into Saxelinin ja arhitekt J. S. Sirenin, on valmistatud punasest Soome graniidist. Sellel on nii soome-, rootsi- kui ka eestikeelne tekst ning kõik langenud sõdurite nimed on igaveseks jäädvustatud selle kivimälestuse alusele. See meenutab meile, et rahvusvaheline koostöö ja sõprus, mis sündis vabaduse nimel, on meie jaoks oluline.
Pidustused algasid juba kell 11 hommikul, kui Eesti sõjalaevad „Vambola“ ja „Lennuk“ saabusid sadamasse, tuues kaasa Eesti külalisi. Kõrgetasemelised esindajad, sealhulgas Soome kaitseminister ja presidenti esindavad ametnikud, tervitasid külalisi ja liikusid edasi, et osaleda mälestusmärkide ja väärikate tseremooniate avamisel. Ausamba avamise hetkel kattis taevas pilved ja tõi vihmasaju, kuid just kell kaks lõppes see. Loodus ise austas nende mälestust ja seisis vait hetkeks, et mälestada neid, kes olid andnud oma elu vabaduse nimel.
Lisaks üldisele mälestamisele käisime täna ka eraldi nende meeste haudadel, kes Eesti Vabadussõjas oma elu kaotasid. Armas Corelli, kes oli viimane langenu. Yrjö Railiot, veltveebel. Valter Lageströmi, lipnik. Eero Kuokkaneni, leitnant. Kristjan Von Alfthani,arst.
Meie oma, EKRE Soome osakond, viib täna Soome vabatahtlikele pärjad, et austada neid, kes tulid ja võitlesid meie vabaduse eest. Nad ei olnud vaid sõdalased, vaid ka sõprade ja liitlaste eeskujuks, kelle vapper otsus toetada meie iseseisvust oli määrav meie rahva tuleviku jaoks.
Täna, kui seisame siin, mõtleme neile, kes lahkusid liiga vara, ja neile, kelle kangelaslikkus jääb igaveseks meie südamesse. Teeme kummarduse ja paneme oma pärjad, et jäädvustada meie igavene tänu.
Merliin Grauberg-Riisenberg, EKRE Soome osakonna esimees
EKRE Soome osakonna liikmed asetasid mälestusmärgile pärja kõikide Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmete poolt