Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon on vastu valitsuse plaanidele avada uus immigratsioonikanal ja asuda vastu võtma Afganistanist pärit isikuid.
EKRE fraktsiooni esimehe Henn Põlluaasa sõnul ei ole fraktsioon nõus seisukohaga, nagu oleks Eesti riigil kohustusi liitlastega koostööd teinud isikute ees.
„Eestil puudub vastutus praeguse olukorra eest Afganistanis. Eesti ei algatanud Afganistani sõda ega tegutsenud seal iseseisvalt. Meie väikesearvulised üksused tegutsesid USA kutsel liitlasriikide sõjaväebaasides ja nende vägede koosseisus. Eesti kulutas meie liitlaste soovil 20 aastat, et eksportida julgeolekut ja demokraatiat riiki, mille elanikud ei ole seda soovinud ega ole selle 20 aasta jooksul realiseerinud meie ja teiste liitlaste poolt pakutavaid võimalusi. Oleme selle eest maksnud üheksa enda poja eluga. Eesti ei tohi nõustuda, et tühja läinud ja naiivse läänemaailma demokraatia ekspordi eest saame endale immigrantide impordi,“ ütles Põlluaas.
Samuti puudub Põlluaasa sõnul alus käsitleda eraalgatusliku abiorganisatsiooni Mondo kaastöölisi Eestiga koostööd teinud isikutena ja luua sellega põhjendamatu pretsedent uue immigratsioonikanali avamiseks.
„Tegemist on afgaanidele suunatud mitteriikliku abi- ja haridusprogrammide korraldamisega, mis ei tekita ühelgi viisil õiguslikku seost ega kohustusi Eesti riigile. Mondol on võimalus aidata oma võimalikku tagakiusamist kartvaid kaastöölisi Afganistani lähiriikidesse, kus on sobiv keeleline ja kultuuriline keskkond ja kust on lihtne võimaluse korral siirduda tagasi koju.“
Põlluaas märgib, et Afganistanist lähtuvasse pagulasmassi tuleb suhtuda äärmise ettevaatusega.
„Väidetavalt on Taliban juba täna sokutanud põgenike hulka terrorivõitlejaid ning kahtlemata kasutavad paljud riigist lahkujad praegust olukorda ettekäändena, et saada ligi Euroopa rikkalikele sotsiaaltoetustele. Oleme kõike seda juba näinud. Me võime küll abistada mõnd otseselt Eesti üksustega pikemalt ja tihedalt seotud inimest, kui selleks on tõsine vajadus ja vastav taotlus meile esitatakse, kuid täna ei ole sellise vajaduse olemasolu teada. Eesti peab sisserände osas hoidma ranget joont ja ühinema nende terve rea Euroopa riikidega, kes on keeldunud oma piire avamast Afganistanist lähtuvale massiimmigratsioonile.“
Põlluaas märgib, et ärksamate inimeste ära toomine Afganistanist tähendaks pikemas perspektiivis otsust jätta see riik igavesti islamifundamentalismi tallermaaks. „Afganistani arenemine ja muutumine rahvusvahelistele normidele vastavaks saab toimuda vaid seestpoolt ja nende enda inimeste abil.“