Uued Uudised

INTERVJUU: EKRE-ga ühinev ettevõtja: poliitikud ei taha laristamisele piiri panna

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga liituv ettevõtja Kersti Kracht ütleb intervjuus, et Eesti on õigelt kursilt nii palju kõrvale kaldunud, et siin tuleks leida konsensusega üks terviklik töötav lahendus ja hakata punkt-punktilt ellu viima.

Olete aktiivselt võtnud sõna Rail Balticu vastu. Miks?
Olen arutu raha kasutamise – laristamise ja läbimõtlemata ja analüüsimata projektide vastu. Väga paljud objektid, mis suure hurraaga on alustatud ametnike ja poliitikute poolt on läinud lausa poole kallimaks ja lisaks sellele ei ole neil kasutust: Saaremaa süvasadam, mille vara hinnati alla kümme korda ja sadam seisab pooltühjalt; Koidula piiripunkt; ERM, mille eelarve oli 38 miljonit, tegelik maksumus aga 63 miljonit ja kuidas sai Eesti Energia Enefiti õlitehas minna 100 miljonit kallimaks? Kuidas? Tehakse eelarve 170 miljonit ja maksumus kujuneb 270 miljonit.

Meil on kaks põhjast lõunasse suunduvat raudteed, üks neist Pärnusse. Juba nüüd, mõne nädalaga on selgunud, et Rail Balticu omaosalus on tõusnud 15%-lt 20-le. See 5% on ca 70 miljonit.
Mul on ettevõtjana väga valus kogemus aastast 2015, kui Reformierakonna lubadus langetada 1% tulumaksu, tekitas eelarvesse 80 miljonilise puudujäägi. Sealt hakkaski see maksuralli pihta, autode käibemaks, kütuse aktsiis jms.
Milline alternatiiv võiks Rail Balticule olla?
Rail Balticule on mitu alternatiivi. Kõigepealt on meil Lätisse suunduv raudtee läbi Tartu, millega minagi olen kooli ajal Riias käinud. Teiseks on meil Tallinn Pärnu raudtee olemas ja selle rööpme laiusega, mida tahetakse rajama hakata.
Kolmandaks võiks lihtsalt natuke oodata ja vaadata, mis toimub Hyperloopiga ja Skyway’ga ja teiste uuemate tehnoloogiatega. Saksamaal hakkavad sõitma rongid vesinikul, aga meie poliitikud ja ametnikud suruvad läbi vananenud tehnoloogiat.
Kas mingitel tingimustel peaks Rail Balticu ehitama?
Absoluutselt mitte uue trassil kujul! Milleks ehitada veel ühte raudteed. Rail Baltic võiks ollagi renoveeritud praegune raudtee kas Tallinn – Pärnu või Tallinn – Tartu – Valga.
Kas Rail Balticu peaks ehitama juhul, kui tööd saaksid ainult Eesti ettevõtted?
Oleme Euroopa Liidus. Seda ei saa keegi lubada. Meil on avatud turg ja täna näiteks remondivad raudteed Eestis leedukad ja poolakad.
Kas peaks äkki kaaluma eriti moodsate tehnoloogiate kasutuselevõttu?
Absoluutselt, kiiret ei ole ju kuhugi. Sohu raha matta on kuritegu, ka Euroopa Liidu teiste riikide maksumaksjate raha.
Kuidas Helsingi-Tallinna tunnelisse suhtute? Kõlaks päris särtsakalt, kui see tunnel tooks Eestisse rohkem ja kiiremini inimesi ja võimaluse korral kasutaksid nad ka siit edasi kulgevat rongiühendust. Või kuidas?
Jah. Hyperloopi idee on kindlasti see, mida tasub tõsiselt kaaluda, kui kohe algavad katsetused on Nevada kõrbes edukad.
Olete aastaid olnud väikeettevõtja ja esindanud väikeettevõtjaid. Mis oleksid kolm kõige olulisemat asja, mida peaks Eesti majanduses kindlasti muutma või reformima?
Minu meelest oleme õigelt kursilt nii palju kõrvale kaldunud, et siin tuleks leida konsensusega üks terviklik töötav lahendus ja hakata punkt-punktilt ellu viima. Näiteks ettevõtluskeskkond – õigussüsteem,  pangandus, maksundus.
Kõige tähtsam on suhtumine ettevõtjatesse – siin peab toimuma paradigma muutus. Seadusloomet tuleb teha 95% ettevõtjate jaoks, kes on ausad. Siiani on kehtinud reegel, et teeme seadusemuudatusi, aga vaatame, et 5%, kes kavatseb varastada, varastada ei saaks ja siis muutub kogu asi absurdiks.
Kuidas suhtute 2018. aastast kehtima hakkavasse astmelisse tulumaksu?
See, et maksuvaba miinimumi tõsteti on tore, aga kõik muu, mis sellega kaasneb…
Milliseid valitseva koalitsiooni maksumuudatusi peate ettevõtlusele kõige hukutavamaks?
Aktsiisid. Ma olen mures mikroettevõtluse käekäigu pärast Läti piiri ääres. Minu meelest on kõige hullem see, et lapitakse eelarvet – 17 miljonit pakendiaktsiisist, 24 miljonit suhkrumaksust. Selline kaootiline tegevus kahjustab ettevõtluskeskkonda.
Tuleb vaadata tervikut, tuleb vaadata ausalt otsa kuludele, mis pärsivad ettevõtlust, näiteks võrgutasud, mis on lennutatud taevasse.
Miks Eesti Energia ja Elektrilevi, mis varustavad eestimaalasi elektriga, peavad teenima astronoomilisi kasumeid? Makstakse lapsetoetus välja ja siis võetakse kaudselt tagasi. Kõik aktsiisid maksab ju lõpuks kinni lõpptarbija.
Milliste aktsiiside tõusu peaks kindlasti ära jätma?
Kütuseaktsiisi, lahja alkoholi aktsiisi ja gaasiaktsiisi tõusu. Võrgutasud peaks üle vaatama… See nimekiri on pikk.
Eesti ametnikkond paisub nagu pärmitainas. Kuidas selle vastu saaks?
Vaadake erinevaid sihtasutusi – Innove või PRIA. Vaadake ministeeriumite töötajaskonda – näitena maaeluministeeriumis on kokku 282 töötajat, PRIA-s 389, Veterinaar- ja toiduametis 93 töötajat, lisaks 15 maakondade veterinaarkeskust.
Avalike suhete peal viis inimest, eurokoordinatsiooni osakonnas 15 inimest, õigusosakonnas 19 inimest. Lisaks PRIA-s on seitse inimest teabeosakonnas ja veel 12 inimest juriidilises osakonnas.
Maaeluministeeriumis ja PRIA-s on kahepeale kokku 27 suhtlejat ja 31 juristi! Poliitikud ei taha ega oska panna piiri laristamisele, kuid selle asemel tõstavad makse.

UU

Exit mobile version