Seoses esmaspäeval ebaõnnestunud presidendivalimistega on käiku lastud rida müüte, millest üks väidab, et osa EKRE saadikutest olevat tahtnud Karist toetada. Tegu on Karise ülesseadjate katsega enda kaotust pehmendada.
Rumalat juttu ajavad paljud. Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora väidab: “See, et EKRE saadikud ei võtnud valimissedeleid ümbrikust välja, viitab teatud usaldamatusele oma fraktsiooni liikmete suhtes.” Kaja Kallas laseb samuti luuludel lennata: “Esiteks võiks EKRE lasta oma saadikutel välja võtta sedelid, et nad saaksid oma südametunnistuse järgi valida. Me teame, et seal on kolm sellist saadikut, kes on välja öelnud, et nad tahaksid Alar Karise poolt hääletada.”
Nende kahe inimese jutt näitab, kui mandunud on Eesti poliitikamaailma moraal – igalt poolt otsitakse intriige, samas kui seletus on lihtne – EKRE-l on oma kandidaat, Henn Põlluaas, ja teda toetatakse seni, kuni võimalik on ehk valimiskogusse välja. See näitab erakonna kõrget moraali – ei minda oma inimeste tagant võõraste taha, kes on pealegi globalistid. Karis pole Kaljulaidist suurt parem ja rahvuskonservatiivid ei hakka nende vahel valikuid tegema, kui mõlemad toetavad nii kooseluseadust kui “avatust” migratsiooni kontekstis – Henn Põlluaas ei toeta kummatki.
Eesti poliitikud on harjunud intriigitsemisega, kus poliitilise kasu nimel mängitakse mingeid mänge – anname hääle sellele, et vältida toda ja siis saab kolmas võimule. EKRE lihtsalt ei mängi selliseid mänge kaasa, vaid toetab oma kandidaati. Sedelite väljavõtmisest hoidumine on demonstratsioon, et meie kandidaat on Henn Põlluaas ja praegust farssi me kaasa ei tee. Karis on Kesk- ja Reformierakonna, mitte EKRE kandidaat.
UU