Eesti erakondadest suutsid aastaga oma liikmeskonda kasvatada Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja parlamendiväline partei Eesti 200. EKRE-l oli eelmise aasta lõpus liikmeid 8916, nüüd 10 094 ehk liikmete arv kasvas aastaga 1178 võrra. Oluline on märkida, et liitujaid oli veel rohkem, sest aastaga oli ka erakonnast lahkujaid.
Viis aastat tagasi detsembris 2016 oli EKRE-l liikmeid 8100 ehk viie aastaga on erakonna liikmeskond kasvanud ligi 2000 inimese võrra.
Liikmeskonda kasvatas ka parlamendiväline erakond Eesti 200, kes tegi möödunud kohalikel valimistel läbilöögi. Aasta eest detsembri lõpus oli Eesti 200 liikmeid 692, aasta hiljem 827 ehk 135 võrra enam.
Ülejäänud erakondade liikmeskond aastaga vähenes.
Eesti suurima liikmete arvuga partei on endiselt Keskerakond, kuhu kuulus aasta lõpu seisuga 14 360 inimest. Seda on 362 liikme võrra vähem kui detsembris 2020. Samas ei ole Keskerakonna liikmeskond viimase viie aasta jooksul väga palju muutunud.
Teisel kohal on liikmete arvult Reformierakond. Peaministripartei liikmete arv oli aasta lõpus 10 929 ehk aastases võrdluses 374 võrra vähem.
Kui võrrelda viie aasta tagusega ehk 2016. aasta lõpuga, oli Reformierakonnas tollal 12 446 liiget ehk selle ajaga on erakond kaotanud üle 1500 liikme. Kui see tendents jätkub edaspidigi ja samal ajal jätkab EKRE liikmete arvu kasvatamist, saab EKRE-st õige pea liikmeskonnalt teine erakond.
Isamaasse kuulus aasta lõpus 7689 inimest ehk 108 vähem kui aasta eest. Viis aastat varem oli Isamaal liikmeid 9215 ehk sarnaselt Reformierakonnaga on kaotatud üle 1500 liikime. Tõsi, sellest suurem osa kaotati aastatel 2017-2019.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) liikmete arv jätkas samuti vähenemist. Sotsidel oli aasta lõpus 5172 liiget ehk 180 vähem kui mullu. Viis aastat tagasi oli SDE-l liikmeid 6014 ehk langus selle ajaga on olnud üle 800 liikme.