Riigikogu EKRE fraktsiooni saadikud esitasid täna arupärimise kaitseminister Martin Heremile seoses kaitsevaldkonnas tegutsevate isikute usaldusväärsuse ja võimaliku mõjutatavusega. Sama juhtumiga seoses esitasid EKRE liikmed arupärimise ka justiitsminister Liisa-Ly Pakostale. Arupärimised andsid üle Helle-Moonika Helme ja Arvo Aller.
Avalikkuses on tekitanud tõsiseid küsimusi 23. oktoobril 2025 Lääne-Virumaal Näpi alevikus toimunud surmaga lõppenud liiklusõnnetuse kriminaalmenetluse lõpetamine.
Meedias avaldatud andmete kohaselt sõitis autojuht valgustatud ülekäigurajal otsa 69-aastasele naisele, kes suri järgmisel päeval haiglas. Autojuht lahkus pärast kokkupõrget sündmuskohalt ning pöördus politseisse alles järgmisel hommikul.
Politsei teatas vahetult pärast õnnetust avalikkusele, et esialgsetel andmetel ei andnud sõidukijuht valgustatud ülekäigurajal jalakäijale teed. Ülekäigurada oli tähistatud ja valgustatud ning piirkonnas kehtis kiiruspiirang 50 km/h.
Peaaegu aasta kestnud kriminaalmenetluse järel lõpetas prokuratuur 15. septembril 2026 menetluse autojuhile süüdistust esitamata. Avalikkusele antud selgituste kohaselt ei võimaldanud kogutud tõendid juhile ette heita isegi liiklusõnnetuse põhjustamist ettevaatamatusest.
Hukkunu poeg Rasmus Kits on ajakirjandusele öelnud, et on näinud toimikus avariis osalenud auto fotosid ning tema sõnul olid sõiduki kahjustused sellised, et tal on raske uskuda, et juht ei saanud kokkupõrkest aru. Samuti on ta öelnud, et autojuht saatis talle hiljem vabanduskirja.
Prokuratuur ei ole juhi nime avalikustanud, aga avalikkusele on teada, et tegu on endise riigiasutuse pikaaegse ametnikuna, kellel on praegugi oluline positsioon ja kes nõustab paljusid suuri riigihankeid kaitsevaldkonnas ning on teinud riigiasutustega tehinguid suurtes summades. Kriminaalkorras karistamine tähendada sellele inimesele ka osast äritegevusest ilmajäämist.
“Need asjaolud tõstatavad kaitsevaldkonna seisukohalt laiema ja põhimõttelise küsimuse. Kaitsevaldkonnas tegutsevad inimesed ja ettevõtted võivad puutuda kokku relvastuse, laskemoona, strateegiliste kaupade, suuremahuliste riigihangete ning muu julgeolekutundliku informatsiooniga. Sellises valdkonnas ei saa usaldusväärsuse hindamine piirduda üksnes küsimusega, kas inimese karistusregistris on kehtiv kanne,” seisab arupärimises. “Julgeoleku seisukohalt on oluline ka see, kas inimese minevikus või tegevuses leidub asjaolusid, mida kolmandad isikud võiksid kasutada tema survestamiseks, mõjutamiseks või manipuleerimiseks. Selline risk võib eksisteerida sõltumata sellest, kas konkreetne kriminaalmenetlus jõudis süüdimõistmiseni.”
Eriti oluline on arupärijate hinnangul see inimeste puhul, kellel on pikaajalised sidemed kaitsevaldkonnaga ning kes osalevad suuremahulistes kaitsehangetes või nõustavad neid. “Riik peab suutma välistada olukorra, kus tundlike hangete ja informatsiooniga seotud inimese kohta eksisteerib kompromiteerivat teavet, kuid selle võimalikku mõju tema usaldusväärsusele ja mõjutatavusele ei hinnata.”
Sellest tulenevalt palutakse Heremil vastata järgmistele küsimustele:
-Kuidas hinnatakse Kaitseministeeriumi valitsemisalas julgeolekuriski olukorras, kus kaitsehangete või muu julgeolekutundliku tegevusega seotud inimese kohta on teada tõsiseid asjaolusid, mis võivad muuta ta mõjutatavaks või anda kolmandatele isikutele võimaluse teda survestada, isegi kui tema suhtes alustatud kriminaalmenetlus on lõpetatud süüdistust esitamata?
-Kas ja kuidas kontrollitakse kaitsevaldkonna suurte lepingupartnerite, ettevõtete juhtide ja võtmeisikute usaldusväärsust ning võimalikku mõjutatavust? Kas selline kontroll hõlmab ainult karistusregistrit või hinnatakse ka muid julgeoleku seisukohalt olulisi asjaolusid?
-Kuidas mõjutaks jõustunud kriminaalkaristus kaitsevaldkonnas tegutseva inimese võimalusi osaleda relvastuse, laskemoona ja strateegiliste kaupadega seotud riigihangetes, omada vajalikke tegevuslubasid või pääseda ligi julgeolekutundlikule informatsioonile?
-Kas peate kaitseministrina vajalikuks, et kõnealuse juhtumi valguses kontrollitaks, kas Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevate ja suurte kaitsehangetega seotud võtmeisikute puhul on võimalikud mõjutatavuse ja julgeolekuriskid piisavalt hinnatud? Kui jah, siis kuidas kavatsete sellise kontrolli läbi viia?
-Kaitsevaldkonnas peab usaldusväärsuse standard olema kõrge. Küsimus ei ole üksnes selles, kas inimene on kohtus süüdi mõistetud, vaid ka selles, kas tema kohta võib olla teavet või asjaolusid, mille abil oleks võimalik teda mõjutada, ning kas selline mõjutatavus võib omakorda ohustada riigikaitse huve.
Arupärimine justiits- ja digiminister Liisa-LY Pakostale tõukub samast juhtumist, et saada ministrilt hinnang õigussüsteemi toimimise ja sündmuskohalt lahkumise õigusliku käsitlemise kohta surmaga lõppenud liiklusõnnetuste kriminaalmenetluste lõpetamisel.
“Antud juhtum tekitab paratamatult küsimusi õigussüsteemi üldise toimimise ja kehtiva õigusruumi kohta. Inimene saab valgustatud ülekäigurajal autolt löögi ja sureb saadud vigastustesse, sõidukijuht lahkub sündmuskohalt ning sellest hoolimata lõpeb kriminaalmenetlus süüdistust esitamata,” seisab arupärimises. “Õigussüsteem olema avalikkusele arusaadav ning surmaga lõppenud juhtumi puhul peab olema võimalik mõista, miks teadaolevad asjaolud ei toonud kaasa kriminaalvastutust. Eriti vajab selgitamist sündmuskohalt lahkumise küsimus. Liiklusõnnetuses osalenud juhil on seadusest tulenevad kohustused. Olukord, kus inimene saab raskelt vigastada, kuid juht lahkub sündmuskohalt, puudutab lisaks konkreetsele kriminaalasjale ka laiemat põhimõttelist küsimust: kas Eesti õigusruum reageerib sellisele käitumisele piisavalt ja adekvaatselt?”
Sellest tulenevalt küsitakse ministrilt:
-Kuidas hindate olukorda, kus valgustatud ülekäigurajal autolt löögi saanud inimene sureb ning juht lahkub sündmuskohalt, kuid kriminaalmenetlus lõpetatakse süüdistust esitamata?
-Millistel õiguslikel asjaoludel on üldse võimalik lõpetada menetlus olukorras, kus on teada nii sõiduk kui ka juht ning juht ei eita kokkupõrget, kuid inimene on kokkupõrke tagajärjel surnud?
-Kuidas käsitletakse kehtiva õiguse järgi olukorda, kus surmaga lõppenud liiklusõnnetuses osalenud juht lahkub sündmuskohalt? Millistel asjaoludel võib selline käitumine kaasa tuua kriminaal- või väärteovastutuse ning millistel juhtudel vastutust ei järgne?
-Kas peate selle juhtumi valguses vajalikuks kontrollida teenistusliku järelevalve raames, kas prokuratuuri menetluspraktika surmaga lõppenud liiklusõnnetuste ja sündmuskohalt lahkumise juhtumites on riiklikult ühtlane ning kas avalikkusele ja kannatanute lähedastele antavad põhjendused on piisavad?
-Kuidas kavatsete justiits- ja digiministrina tagada, et selliste menetluste lõpetamise korral oleks avalikkusele arusaadav, miks inimese surmaga lõppenud sündmus ei too kaasa kriminaalvastutust? Kas näete vajadust muuta prokuratuuri praktikat või õigusakte läbipaistvamaks?