Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 18,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
EKRE on hetkel endale selgelt teise koha kindlustanud. Kui Riigikogu valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks EKRE 21 kohta.
Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder võrdleb rahvuskonservatiive ja vasakäärmuslasi: “Näiteks peaaegu 24 protsenti meestest toetab EKRE-t, samas kui ainult kuus protsenti meestest toetab sotsiaaldemokraate,” rääkis Mölder.
Isamaad toetab 27,9 protsenti ja Keskerakonda 16,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad Reformierakond 15,9 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 10,9 protsendiga ning parlamendierakondadest kõige madalama toetusega on Eesti 200, kelle toetusprotsent on 2,9. (BNS-UU)
Lisatud Varro Vooglaiu kommentaar.
“Reformierakonna reiting on saavutanud uue põhja, jäädes vaid 15,9 protsendi tasemele. Nii madal pole peaministripartei reiting olnud veel kordagi alates 2019. aasta riigikogu valimistest.
Teise valitsuspartei, E200 reiting on vaid 2,9 protsenti. Kui praegu toimuksid riigikogu valimised, jääks E200 parlamendist üldse välja.
Valitsuskoalitsiooni toetus kokku on vaid 18,8 protsenti. Seejuures tuleb meeles pidada, et siin ei ole veel arvesse võetud erakondliku eelistuseta kodanikke – ka neid arvesse võttes on numbrid veel tunduvalt madalamad.
Väga kõnekas on seejuures asjaolu, et kui koalitsioonierakondi toetab kokku 18,8 protsenti parteilist eelistust omavatest kodanikest, siis opositsioonierakondade vastav toetusnumber on 73,9 protsenti.
Kui praegu toimuksid valimised, saaks Isamaa, EKRE ja Keskerakond kolme peale kokku parlamendis 72 kohta. Seda on tunduvalt rohkem kui on tarvis põhiseaduse muutmiseks rahvahääletuse korraldamiseks (tarivs on riigikogu koosseisu kolmeviiendikulist häälteenamust).
Sisuliselt tähendab see, et valitsusel puudub demokraatlik mandaat riigivõimu teostamiseks. Päriselt demokraatia ideaalist lähtuvas riigis peaks sellises olukorras valitsus tagasi astuma ja taotlema erakorralistel valimistel uut mandaati. Loomulikult seda ei tehta, sest võimust ei olda nõus loobuma.
EKRE reiting on tõusnud 18,8 protsendi peale. See on tublisti kõrgemal kui aasta tagasi (11,9 protsenti), mil oli toimunud nö suur ja kärarikas pereheitmine. Toona EKRE-st eraldunud ERK-i toetus on aga kahanenud nii väikeseks, et ei kajastu enam reitingutetabelist üldse.
Endise peaprokuröri juhitavad parempoolsed on tõusnud valimiskünnise piirile, ent jääksid valimiste toimudes oma 4,9 protsendise toetusega endiselt parlamendist välja. Ilmselgelt täidab see projekt sama rolli, mida eelmiste valimiste eel täitis nüüd hingusele suunduv E200 – korjata REF-i abistamiseks kokku nende naiivsete kodanike hääled, kes soovivad “edumeelse” kursi jätkamist, ent “uue ja värske” jõu poolt.”