Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõule 44 kärpeettepanekut. Need vähendaksid eelarvet kokku 1 065,8 miljoni euro võrra. See on ligikaudu viis protsenti 21,3 miljardi euro suurusest eelarvest.
Kõige suurem kärbe, 444,6 miljonit eurot, puudutab Rail Balticat. EKRE teeb ettepaneku loobuda põhitrassi ja seotud taristu väljaehitamise toetustest, Rail Baltic Estonia osakapitali sissemaksest, trassi maade soetamisest ja veeremi hankimisest. Rail Baltica moodustab kogu kärpepaketist 42 protsenti.
Teise suure osa – 225,6 miljonit eurot – moodustavad ettevõtlustoetused ja riiklik riskikapital. Fraktsioon kärbiks ettevõtete innovatsioonitoetusi 86 miljoni ja eksporditoetusi 82,7 miljoni euro võrra. EKRE hinnangul on need kõrge korruptsiooniriskiga toetused, mis majandusele tegelikku kasu ei too.
Samuti loobuks EKRE riigi vähemusosaluste ostmisest strateegilistes ettevõtetes (25 mln eurot), sissemaksest SmartCapi riskikapitalifondi (12,6 mln), e-residentsuse programmist (10,3 mln) ja suurtarbijate taastuvenergiatasu osalisest hüvitamisest (9 mln).
Ukraina abi vähendaks EKRE 126,1 miljoni euro võrra. Sellest 116,1 miljonit on Kaitseministeeriumi rahvusvahelise kaitsekoostöö real ja 10 miljonit sissemaksed Ukraina ülesehitusega tegelevatesse finantsinstitutsioonidesse. Lisaks kärbiks fraktsioon arengukoostööd ja humanitaarabi 29,3 miljoni ning ESM-i kapitali juurdemakset 19,1 miljoni euro võrra.
Kliima- ja rohepoliitikast vähendaks EKRE kokku 73,1 miljonit eurot. Loobutaks kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise tegevustest (33,9 mln), looduse taastamise kavast ja kaitsealade laiendamisest (17,7 mln), tuuleenergia, ELWIND-i ja vesiniku toetustest (13 mln) ning metsanduse piirangute ja aruandlusega seotud tegevustest (6,8 mln).
Ülejäänud ettepanekud puudutavad hariduse rahvusvahelistumist ja õpirännet (50,6 mln), Rootsi vangide vanglarenti (31,2 mln) ning Riigikantselei strateegilist kommunikatsiooni (29,9 mln). Väiksemad kärped tehakse lõimumisprogrammidest ja pagulastoetustest (18,9 mln), võrdsuspoliitikast ja sihtasutustest (12,9 mln) ning ministeeriumide halduskuludest (4,5 mln).
Ettepanekutega likvideeritaks võrdõigusvoliniku kantselei, Integratsiooni SA, SA Kultuurileht, Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Maakondlikud Arenduskeskused.
EKRE esimehe Martin Helme sõnul näitavad erakonna muudatusettepanekud selgelt, et Eesti riigil on eelarvekriis kulupoolel, mitte tulupoolel. Valitsuse jutud, nagu oleks nad palehigis eelarve luudeni ära kärpinud ja ainus viis eelarve tasakaalu saada oleks hakata pensioneid või õpetajate palkasid kärpima on jultunud vale. Eelarves on miljardi jagu kärpekohti vasakpoolse ideoloogia ellu viimise kaotamisega ja ministeeriumite rahakulutusi rida rea kaupa läbi kammides leiab veel sadade miljonite eest raiskamist või korruptsiooni.
EKRE otsustas, et keskendub ainult kulude kokkuhoiule ega teinud ainsatki kulu suurendavat muudatusettepanekut. Meil on olemas lahendused ja tahe eelarvekriisi lõpetamiseks ja riigirahanduse kordategemiseks Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE läbikukkunud majandus- ja rahanduspoliitika asemele.