Euroopa Parlamendis toimus konverents ELi võla ja sellest tuleneva võimaliku kriisi teemal. Eksperdid on Euroopa Liidu tohutu võla pärast mures: “Peaksime olema eelarveolukorra suhtes väga ettevaatlikud.“
“Meil on võla tagasimaksekohustused, kuid me pole veel hakanud neid tagasi maksma. Meil on ka teisi väljakutseid – demograafilisi ja poliitilisi. See näitab, et peaksime olema ELi eelarveolukorra suhtes väga ettevaatlikud,“ ütles Hispaania majandusteadlane Daniel Lacalle.
Konverentsi korraldas Euroopa Parlamendi liige Bogdan Rzońca (Poola PiS), kes juhtis tähelepanu sellele, et Euroopa Liidul on praegu ligikaudu 700 miljardit eurot võlga, mis tuleneb Ülesehitusfondi loomisest, 150 miljardit eurot SAFE kaitsetoetusprogrammist ja 90 miljardit eurot on Ukrainale eraldatud.
Ta hindas, et kui see pole just “finantsiline õudusunenägu“, siis on see kindlasti väga ebamugav olukord ELi rahanduse tuleviku jaoks.
Ühelt poolt kinnitavad ELi institutsioonid meile, et olukord on stabiilne, samas kui teisalt on majandusteadlased mures Euroopa langeva konkurentsivõime pärast Hiina ja Ameerika Ühendriikide suhtes.
Hampl: EL ei järgi omaenda võlajuhiseid
Tšehhi Rahvuspanga endine asepresident Mojmír Hampl rõhutas, et ELi võlg kasvab. Ta hindas paradoksi nii, et kuigi liikmesriigid ise peavad ELi õiguse kohaselt riigivõlga kontrolli all hoidma, ei ole EL tervikuna kohustatud neid reegleid järgima.
Ta tõi välja, et probleemil on ka laiem, globaalne kontekst. Covidi ajastul, pandeemia lõpus, oli arenenud maailma riigivõla ja SKP suhe tasemel, mida viimati nähti Teise maailmasõja lõpus. Praegu, võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi prognoose, saavutavad arenenud riigid kümnendi lõpuks selle suhte tasemel, mida pole nähtud Napoleoni sõdadest saadik.
Tema arvates peaks EL seda arvesse võtma ja mõistma, et üks ELi kulukamaid prioriteete on dekarboniseerimine.
“See kulu ei lange kõigile riikidele võrdselt. Kesk- ja Ida-Euroopas on selle kulutuse osakaal SKPs suhteliselt kõrge, kõrgem kui Lääne-Euroopas,” ütles Hampl. “Kui me tahame seda jätkuvalt rahastada, tuleb midagi ohverdada,” hindas ta.
Lacalle: me pole veel võlga tagasi maksma hakanud
Nagu Hispaania majandusteadlane Daniel Lacalle ütles, on ELi ees seisvad väljakutsed finantsvaldkonnas tohutud. Tema arvates ei lahenda uued maksud (osana ELi uutest oma eelarvevahenditest) olukorda.
“Me ei saa eeldada, et maailm tajub ELi automaatselt investeerimisvõimalusena. Maailma konkurentsivõime tuleneb konkreetsetest teguritest. Seda konkurentsivõimet ei saa karistada,” sarnases vaimus rääkis Soome rahandusministeeriumi ekspert Jussi Lindgren. Ta ütles, et tema riigi rahandus on surve all ja üks põhjusi on vajadus tagasi maksta EL-i võetud laene.
“SAFE programm, laen Ukrainale – need on sajad miljardid eurod. See on raha, mis tuleb tagasi maksta, ütles ta, lisades, et uued omavahendid peaksid olema eelkõige viis EL-i prioriteetide rahastamiseks ajal, mil tehakse otsuseid selle kohta, kuidas ja kuhu neid kulutada, kuid otsuseid nende ressursside eraldamise kohta pole veel tehtud.
Amsterdami ülikooli professor Adriaan Schout tõi välja, et lisaks võlale on EL-i probleemiks EL-i vahendite kulutamise tõhusus. Ta väitis, et arvukad Euroopa Kontrollikoja aruanded näitavad kulutuste kõrget veamäära ja probleeme läbipaistvusega.
“EL-i kulutuste tõhususe kohta on vähe uuringuid,”ütles ta, lisades, et vaja on teistsugust halduskultuuri. Selles valdkonnas peaks EL tema sõnul lähtuma subsidiaarsuse põhimõttest ning riikide ametiasutused peaksid suures osas otsustama ELi vahendite kulutamise üle ja seda ka kontrollima.
Allikas: wPolityce.pl