Esmaspäeval jõudis lõpule kohtuprotsess üheksa endise Kataloonia juhi üle, keda süüdistati mässu õhutamises ja avaliku raha väärkasutamises seoses 2017. aasta 1. oktoobril korraldatud iseseisvusreferendumiga. Neile määrati karmid karistused – vangistused 9-13 aastaks.
Uudis tõi tänavale kümned tuhanded Kataloonia iseseisvuslased, kes on lubanud alustada mässu ja näidata kogu maailmale, millise poliitilise protsessiga tegu oli. Inimesed skandeerisid eile õhtul Barcelona tänavatel: „Hispaania on diktatuur!“ ja Hispaania lipu lehvitamine võis osutuda lausa ohtlikuks. „See on kohutav. Hetkel ei saa küll öelda, et Hispaania oleks demokraatlik riik,“ ütles üks protestija. „Tegemist oli poliitilise protsessiga,“ jätkas teine. „Me kõik avaldasime referendumil oma tahet, aga meie liidrid saavad selle eest karistuse!“
Protestijad kogunesid de Plaça de Catalunyale, osa liikus Barcelona rahvusvahelise lennujaama juurde, et seda blokeerida. Seal toimus ka päris tõsine kokkupõrge politseiga. Ligi sada lendu jäeti ära. Kümned protestijad arreteeriti. Protestiti ka teistes Kataloonia linnades ja blokeeriti teid.
Protestijate selja taga seisab Kataloonia president Quim Torra, kes lubas saata kuningas Felipele kirja küsimustega määratud karistuste kohta. Torra on samuti veendunud, et iseseisvuslaste endised liidrid on poliitilise protsessi ohvrid riigis, kus katalaanidele on keelatud olla iseseisvad. Separatistid leiavad, et neilt on võetud õigus vabale arvamusavaldusele ja leiavad, et nii karmid karistused ei ole õigustatud.
Selge on see, et ülemkohtu karmid karistused valasid vaid uut õli tulle. Katalaanid tunnevad sellise otsuse valguses üha enam, et raevunud Hispaania ei kavatsegi nende soovidega arvestada. Hispaania valitsus seevastu on kasutanud kõiki võimalikke meetmeid näitamaks maailmale, et Hispaania on sõltumatu õigussüsteemiga demokraatlik riik.
Ülemkohtu otsus ei muuda kõnelusi Madridi ja Kataloonia vahel kuidagi lihtsamaks. Eriti arvestades seda, et Oriol Junqueras, mees, keda paljud on pidanud heaks läbirääkijaks ja sildade ehitajaks Hispaania ja Kataloonia vahel, mõisteti 13-ks aastaks vangi. Karmid vanglakaristused ei tähenda küll seda, et kõik üheksa nii pikalt trellide taga peavad veetma. Järgnevate nädalate jooksul selgub, kas süüdimõistetutele võimaldatakse nn kerge režiimiga vangistust, mis tähendab, et nad peavad oma kongis viibima vaid esmaspäevast neljapäevani.
Selle ajaloolise kohtuprotsessi tulemused näitasid aga Kataloonia iseseisvuslastele, et Hispaania avalikkus ja Hispaania kohus ei kannata enda narrimist. Ei ole teada, kas katalaanid andsid endale 2017. aasta sügisel referendumit korraldades tõsiselt aru, millised võivad olla tagajärjed.
Praegu ütlevad paljud, et tegemist oli vaid sümboolse deklaratsiooniga. Kuid sellel on olnud rängad tagajärjed. Iseseisvuslaste võitlushimu kasvab, nende viha Madridi vastu suureneb. Tegemist on tiksuva pommiga, mida oleks võimalik peatada vaid põhjaliku, hoolika ja rahuliku poliitilise tegevuse tulemusena. Hispaania ei ole paraku häälestatud sedalaadi läbirääkimisteks.
Hispaania ülemkohus väljastas uuesti ka Euroopa ja rahvusvahelise vahistamiskäsu Kataloonia endise liidri Carles Puidgemonti vastu. Puidgemont viibib alates 2017. aasta lõpust Belgias ja Belgia ei ole Puidgemonti välja andnud. Nüüd ei süüdistata Puidgemonti aga enam mässule õhutamises, vaid avaliku raha valesti kasutamises, mis võib teha Belgia kohtule Puidgemonti väljaandmise möödapääsmatuks.
Samas kinnitas Puidgemonti advokaat Paul Bekaert, et väljaandmise takistamiseks on tal varuks veel mitu varianti, mida kõiki ka vajadusel kasutatakse. Advokaat avaldas ka nördimust Euroopa Liidu käitumise üle.
„Kujutage endale ette, et selline asi juhtuks näiteks Ungaris. Parlamendi esimees saab üheteistkümneaastase vanglakaristuse, kuna ta täidab parlamendi otsust. Või et asepresident mõistetakse 13-ks aastaks vangi, või et ministreid jälitatakse poliitilistel põhjustel. Maailm aetaks tagajalgadele. Ent nüüd hoiab Euroopa oma kätt Hispaania konservatiivide kohal. Ja eriti kaitsevad oma Hispaania kolleege teiste riikide kristlikud demokraadid,“ ütles Bekaert uudistesaates Terzake.
Allikad: VRT NWS, De Standaard
Refereeris Triin van Doorslaer