India peaminister Narendra Modi jagas X-is pilti, mis räägib euroliitu uue leppe järgselt “sisenemis- ja töötamisõigustest ka pereliikmetele“, nende sugulastele, kes on Euroopasse tulnud tööloa alusel.
Et Euroopa enda poliitikud peaaegu varjavad selle leppe rändeosa ja räägivad ainult vabakaubandusest – see ütleb nii mõndagi. Ka peavoolumeedias valitseb selle teema ümber peaaegu täielik vaikus.
Tegelik toimuv räägib aga asjadest, millest EL-i eliit kunagi rääkida ei taha. Kui avatakse uks „kõrgelt kvalifitseeritud“ sisserändele, ei ole need von der Leyeni sõbrad, keda see mõjutab. Mõju tabab Euroopa enda noori olukorras, kus tööpuudus on niigi suur ja kasvav – värskelt lõpetanud insenere, majandusteadlasi, IT-spetsialiste, õdesid –, kes niigi võitlevad eluasemepuuduse, survestatud algpalkade ja tööturuga, kus „tööjõupuudus“ tähendab sageli lihtsalt odava tööjõu puudust.
Ehita aga see Legal Gateway – EL-i sisenemise masin üles ja tööandjad saavad täpselt selle, mida nad tahavad: suurema valiku, stagneeruvad palgad ja rohkem võimu läbirääkimistel. On naiivne arvata, et asi on vaid lünkade täitmises. Tegelikult on see püsiva konkurentsi import, mis surub töötingimusi alla.
Ja kui Eesti poliitikud teesklevad, et „kvalifitseeritud sisseränne“ on midagi täiesti muud kui massisisseränne, siis nad pigistavad silma kinni selle ees, kuidas kogu süsteem tegelikult funktsioneerib. Massimigratsioon 2.0 ei pea alati tähendama kummipaate ja varjupaigataotlejaid. See võib olla ka EL-i heakskiidetud tööjõukanal, kenasti „talendid“ nime alla pakendatud.
Siis on veel tõeliselt problemaatiline küsimus, mida Brüsselis keegi puudutada ei taha: reaalne kontroll. Korduvalt on päevavalgele tulnud võltsdiplomid ja kraadipettused välisõpingute ja viisataotluste puhul. India meedia on kirjutanud agentide võrgustikest, kes müüvad ehtsatena näivaid võltsdokumente.
Kui EL tahab samal ajal lihtsustada liikuvust ja kvalifikatsioonide tunnustamist, on vaja erakordselt tugevat kontrollisüsteemi – mitte lihtsalt PR-bürood nimega „ühe akna keskus“. Vastasel juhul kutsutakse ligi täpselt seda laadi pettusi, mis on juba tekitanud kaost teistes lääneriikides: paberid, mis läbivad esmase kontrolli, ja probleemid, mis ilmnevad alles siis, kui inimesed on juba kohal.
EL ei lahenda neid sisserände probleeme, mis meil juba on olemas – segregatsiooni, paralleelühiskondi, kuritegevust, lagunevat ühtekuuluvust ja kasvavat lõhet rahva ja võimu vahel. Ometi on nende refleks alati samasugune: veel rohkem liikuvust, veel rohkem programme, veel rohkem hõlbustamist.
Von der Leyen hoopleb uue EL ja India vabakaubanduskokkuleppega, mis teeb avalikult lihtsamaks veelgi suurema hulga inimeste siiatuleku. See on poliitiline migratsioon EL-i kaubamärgi all.
Ja kui järgmine kriis tuleb – kui valijad ärkavad, töökohad satuvad surve alla ja kontroll laguneb –, kuuleme taas sama vana juttu: keegi ei osanud seda ette näha, süsteemi kuritarvitati, vaja on senisest veel rohkem EL-i, et seda viga parandada.
Märkuseks – aastane rahvastiku juurdekasv Indias on 20 miljonit, ehk EL tulijaid jätkub väga suureks masside vooks.
Martti Kolk,
sotsiaalmeedia