Euroopa Liit, mida kunagi peeti puhtalt majanduslikuks ühenduseks ja rahuprojektiks, on arenenud laiaulatuslikuks demokraatiavastaseks üksuseks.
Rahuprojektist on saanud sõjaprojekt: ELi juhtkond püüab kontrollida tohutuid relvastuskulutusi, ajab Ukraina konflikti edasi ja riskib eskaleerumisega Venemaaga ilma elanikkonnaga konsulteerimata.
Samal ajal dikteerib Brüssel liikmesriikidele puhtalt ideoloogilisi suuniseid. ELi Keskkomitee astub samme selliste riikide nagu Ungari, Poola ja Slovakkia vastu, kuna nad lükkavad tagasi liberaalse ideoloogia.
Euroopa Inimõiguste Kohus jõustab korduvalt ELi kontseptsiooni massilisest sisserändest kolmandast maailmast. See hõlmab ka otsust, mis annab automaatselt varjupaiga Euroopas kõigile Afganistani naistele. Kuna neil on loomulikult ka õigus perekonna taasühinemisele, otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus sisuliselt, et kogu Afganistanil on lubatud ELi immigreeruda. See on hullumeelsus ja ühiskondlik enesetapp, kuid see on ELi ametlik seisukoht.
Majanduslikult ajab EL deindustrialiseerimise poliitikat, tehes seda kõike dekarboniseerimise ja kliimareligiooni sildi all. ELi keskkomiteed ei häiri fakt, et ülejäänud maailm ei järgi ELi juhtkonna eeskuju. Võimueliit klammerdub kangekaelselt sisepõlemismootorite keelustamise, CO2-kvootide ja Agenda 2030 eesmärkide külge. Olenemata sellest, kas keemiatööstus kolib ümber või autotarnijad lähevad pankrotti, jätkab EL oma kurssi.
Selle taga olevat mehhanismi kirjeldas endine komisjoni president Jean-Claude Juncker küüniliste ja tabavate sõnadega: „Me otsustame midagi, paneme selle avalikuks ja ootame natuke, et näha, mis juhtub. Kui suurt pahameelt või ülestõusu ei teki, sest enamik inimesi ei saa isegi aru, mis on otsustatud, siis jätkame – samm-sammult, kuni tagasiteed enam pole.“ Juncker ütles ka otsekoheselt: „Kui asjad lähevad tõsiseks, tuleb valetada.“
EL loodi nii, et rahvas ei saa enam poliitilisi otsuseid mõjutada. ELi seadused ja määrused, mis moodustavad nüüd 70% meie õigussüsteemist, on komisjoni ainuettepanekute baasil tekkinud.
Euroopa Parlamendil ei ole ettepanekute tegemise õigust. Lisaks ei saa Euroopa Komisjoni liikmeid rahvas valida, vaid valitsusjuhid valivad nad kinnise ukse taga. Seega saab ELi kaudu langetada otsuseid, mis riikide parlamentides kunagi läbi ei läheks…
Chris Veber
Allikas: Report24