Eesti liberaalse valitsuse poliitika üks osa on selle tõestamine, kuivõrd kasulik olevat kuulumine Euroopa Liitu ning sealt tulevaid rahasid kujutatakse peaaegu et kingitusena. Seetõttu oleks just praegu paslik küsida: kas EL-i abi aitab Eesti inimestel alandada üle mõistuse elektriarvetel näiteks võrgutasu?
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas teisipäeval Eesti taaste- ja vastupidavuskava toetuse raames 30 miljoni eurose rahastuse Eleringi võrgu arendamiseks.
“Aitamaks Eesti Vabariigil saavutada kliimaeesmärke, on Eleringil avanenud võimalus kasutada Euroopa taastekava vahendeid investeeringutes, et tõsta Lääne-Eesti piirkonna varustuskindlust ja vähendada keskkonnajalajälge, ” ütles Eleringi juhatuse liige ja varahaldusjuht Kalle Kilk pressiteate vahendusel.
Toetusalune pakett sisaldab 110-kilovoldise võrgu tugevdusmeetmeid Lääne-Eestis, mis suurendab võrgu läbilaskevõimsust ja muudab piirkonna varustuskindlamaks.
Kui Elering saab Euroopa Liidult miljoneid oma võrgu edendamiseks, siis oleks ju loogiline, et see kajastub ka tarbijatelt võetava liigsuure võrgutasu alanemises – tegu on ju Euroopa investeeringuga, mis muudab võrgu efektiivsemaks, see omakorda aga nõuab vähem rahakorjamist tarbijalt.
Ütleb ju ka BNS-i uudise lõpp: “Komisjoni tervikliku Euroopa majanduse taastekava sätestab, kuidas hoogustada Euroopa majandust, edendada rohe- ja digipööret ning muuta majandus tulevaste põlvkondade jaoks õiglasemaks, vastupidavamaks ja jätkusuutlikumaks.”
Tehku siis Elering elektriarved juba praegu õiglasemaks, sest võrgutasu, mis näiteks üksikutel inimestel ületab elektritarbimise eest makstava summa, on ebaõiglane. Eriti veel kui heategija Euroopa Liit andis lausa 30 miljonit kingitusena elektrivõrkude väljaarendamiseks – see peaks ju kohe efektiivsuses kajastuma. Või kuidas?